Riigikogus ei leidnud toetust rahandusminister Martin Helme umbusaldamine, millele on allakirjutanud 34 saadikut. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 46 saadikut, vastu  ei olnud keegi. Umbusalduse avaldamiseks oli aga vaja vähemalt 51 saadiku toetus.

Umbusaldusavaldust tutvustanud  Marko Mihkelson (RE) märkis, et Martin Helme on valitsuse liikmena sihikindlalt tegelenud Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja meie jaoks oluliste liitlassuhete kahjustamisega.

Umbusaldusavalduses on kirjas, et  Martin Helme on seadnud kahtluse alla Eesti valimiste usaldusväärsuse, Eesti demokraatlike institutsioonide sõltumatuse ja külvanud teadlikult umbusku Eesti kui demokraatliku riigi toimimise põhialustesse. Samuti on Martin Helme tegelenud ühiskonna lõhestamisega ja rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe.

Rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme ründasid USA presidendivalimiste järgse sõnavõtuga rängalt Eesti peamise julgeolekupartneri ja liitlase Ameerika Ühendriikide demokraatlike valimisi. Nad ründasid meie olulisema liitlase sisepoliitilist enesemääratlusõigust ja äsja valitud presidenti isiklikult. Mart ja Martin Helme alusetud süüdistused USA valimispettuste teemal ja isiklikud rünnakud USA valitud presidendi Joseph R. Bideni suunal on alusetud, ebamoraalsed ja täiesti ebasobivad valitsuse liikmele. Sellise sõnavõtuga on Mart ja Martin Helme erakordselt tõsiselt kahjustanud Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisi huve.

Eesti välispoliitika keskmes on inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja vähemuste kaitse. Rünnates Eesti välispoliitilise kursi kõrval ka liberaalse demokraatia üldpõhimõtteid ning kutsudes üles referendumi kaudu otsustama vähemuste õiguste üle seab Martin Helme tõsise löögi alla Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi usaldusväärsuse Euroopa Liidu ja NATO liitlaste silmis. Ta paigutab meid läänest itta ja sellise kuuluvuse puhul pole meil põhjust oodata liitlaste tuge.

Martin Helme järjepidevate rünnakute all on olnud ka võimude lahusus, sõltumatu uurimine, kohtupidamine ja ajakirjandus.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on selge, et Martin Helme ei sobi oma ametisse ja seetõttu teeme ettepaneku, et Riigikogu umbusaldaks rahandusministrit, märgitakse umbusaldusavalduses.

Rahandusminister Martin Helmele esitasid saadikud arvukalt küsimusi, milles päriti selgitusi umbusaldusavalduses toodud etteheidete kohta.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Kaja Kallas (RE), Viktor Vassiljev (K), Siim Pohlak (EKRE) ja Indrek Saar (SDE).

Riigikogus läbis teise lugemise tänavuse riigieelarve muutmise eelnõu.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) läbis teise lugemise ja saadeti kolmandale lugemisele.

Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu (252 SE)  85 muudatust.

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Riigikogu kuulas ära vastused kahele arupärimisele

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastasid peaminister Jüri Ratas turismisektori toetusmeetmete kohta (nr 43) ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps eestikeelsele õppele ülemineku kohta (nr 42).

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 20.06.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]