Riigikogus arutati üldhariduse rahastamisega seotud küsimusi
Vastuse sai kaheksa arupärimist.
Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Reili Ranna, Züleyxa Izmailova, Madis Kallase, Tiit Marani, Helmen Küti, Heljo Pikhofi, Andre Hanimäe, Anti Allase, Lauri Läänemetsa ja Riina Sikkuti esitatud arupärimisele üldhariduse rahastamise kohta (nr 829) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärijad soovisid teada missugune on 2026. aasta riigieelarves ette nähtud üldhariduse valdkonna rahastamine.
Kallas selgitas, et riigi pidada olevate üldhariduskoolide kuludeks ja ka nende munitsipaalkoolide ülalpidamise kuludeks, mis õpetavad rahvusvahelise õppekava alusel, on kavandatud 93,8 miljonit eurot, mille sees on muuseas ka haiglaõppe tagamine, mida riik tervenisti rahastab.
Kallas märkis, et 2025. ja 2026. õppeaastal tegutseb meil 43 riigi üldhariduskooli, sealhulgas ka rahvusvaheline Euroopa kool, mis on riigikool. Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, munitsipaalkoolidele sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooliõpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks õpilaskodukohtade ja õppekirjandusega. Nii et erakoolide toetus tervenisti kokku riigieelarves on 53 miljonit. Täpne toetuste jaotus muidugi selgub EHIS-es andmete põhjal 10. novembri seisuga, mida arvutust praegu veel tehakse.
Kallase sõnul on võrreldes 2025. aastaga 2026. aasta eelarves õpetajate tööjõukulude kasvuks eraldatud täiendav summa 60,1 miljonit eurot. „See summa jaotub erakoolide, riigikoolide ja omavalitsuste vahel. Selle 60 miljoni sees on õpetajate palga alammäära kasv 8,2 protsenti järgmisel aastal ja 2% ulatuses omavalitsustele suunatav diferentseerimisfondi kasv õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks,“ ütles minister.
Kallas selgitas, et kodulähedaste algkoolide meetme jaoks on 2026. aasta eelarves kohalikele omavalitsustele ette nähtud kaks miljonit eurot. „See on võrreldes möödunud aastaga sama summa. Sellel õppeaastal ei ole väiksemaid kodulähedasi algkoole märkimisväärselt juurde tekkinud. Kaks miljonit eurot eraldatakse igal aastal kuni kuueklassiliste väga väikeste koolide toetamiseks, et omavalitsustel ei oleks sundi neid koole sulgeda,“ ütles Kallas.
Vanglaõppe toetus on 0,7 miljonit, õpilaskodu toetus üldhariduskoolidele on ligi üks miljon eurot. „Riik teadupärast toetab õpilaskodu pidamist ja üldtoel oleva õpilase kohta on summa 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodukoha toetus on 2700 eurot ja eritoel oleva õpilase õpilaskodu toetus on 3400 eurot,“ ütles Kallas.
Ministri selgituste kohaselt on kokku kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus peaaegu 500 miljonit eurot ehk suur summa. „See on planeeritud kohalike omavalitsuste toetusfondis. Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, täienduskoolitusteks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sealhulgas tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus,“ märkis Kallas. Ta tuletas meelde, et tõhustatud ja eritoe õpilased on pearaha koefitsiendiga korda neli, neile eraldatakse eraldi pearaha.
Kallas tuletas meelde, et mõni aasta tagasi suunati üldtoe vajadusega õpilaste haridustoetus, mis oli ka muidu eraldatav toetusfondi kaudu, kohalike omavalitsuste tulubaasi – ligi kaheksa miljonit. „See on see kaasava hariduse lisarahastus, mis täna enam toetusfondist üldhariduse üldrahastuse all ei ole, sest see suunati omavalitsuste tulubaasi,“ sõnas minister.
Kristina Kallas vastas veel arupärimisele kohustuslikus õppekavas olevate tegevuste rahastamise kohta lapsevanemate poolt (nr 853).
Arupärimistele politsei tegevuse kohta Sinimägede mälestusüritusel (nr 820), valimistesse sekkumise ohu kohta sotsiaalmeedias (nr 822) ning ajutise kontrolljoone kohta (nr 845), vastas siseminister Igor Taro, arupärimistele, mis käsitlesid peaministri sõnumeid 800 miljoni euro osas (nr 813), Eesti maksustruktuuri (nr 817), toiduainete käibemaksu muudatusi naaberriikides (nr 827), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.
Tänasest päevakorrast arvati välja arupärimine ERM ÖÖ25 etenduse kohta (nr 840), millele pidi vastama kultuuriminister Heidy Purga ja arupärimine riigieelarve strateegia kohta (nr 833), millele pidi vastama rahandusminister Jürgen Ligi.
Istung lõppes kell 20.58.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
