Karel Rüütli rõhutas oma kõnes, et Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tõstatas töökohtade loomise küsimuse selleks, et otsida Eesti ees seisvatele väljakutsetele erakondadeüleseid lahendusi. Rüütli avaldas lootust, et tänase arutelu tulemusena suudetakse erakondade ja ekspertide seisukohtade ühisosale tuginedes kokku leppida konkreetsetes meetmetes uute töökohtade loomiseks. Rüütli tegi ettepaneku luua tööhõive küsimuste koordineeritud ja kompleksseks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht ja töötada välja meetmete plaan ning riigi rakenduskava töökohtade loomiseks. „On oluline, et plaani ja rakenduskava väljatöötamisse oleksid kaasatud kõik erakonnad, asjaomased valitsusasutused, kohalike omavalitsuste ühendused ning huvigruppide eestkosteorganisatsioonid,” lisas Rüütli. Samuti tõi Rüütli oma ettekandes välja Rahvaliidu ettepanekud tööhõive küsimuste lahendamiseks. Muuhulgas soovitab Rahvaliit kasutada paremini Eesti geograafilisest asendist tulenevaid võimalusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks sh luua heanaaberlikud suhted Venemaaga ning vajalikud tingimused innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust loovate investeeringute toomiseks Eestisse.

 

Raivo Vare pidas töötuse leevendamise üheks võtmeküsimuseks haridust. Vare keskendus oma ettekandes strateegilistele valikutele. Ta võrdles meie kriisi Soome ja Rootsi 90ndate kriisiaastatega leides, et eksisteerivad teatud seaduspärasused. Vare arvates on meie šanss pigem strateegilistes muutustes, kuid siin tuleb arvestada, et taastuvad vaid majanduse üksikud osad ja majanduse edasine kasv võib olla teatud määral lihtsakoelisem. „Kindlasti jääb püsima tugev struktuuriline tööjõupuudus. Realiteet on selline, et tänane majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu ehk me ei suuda tagada märgatavat elatustaseme tõusu ja sotsiaalse pildi paranemist,” hoiatas Vare. Ta nentis, et praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tehtud välisinvestorite uuringust selgus, et põhiline väljakutse on oskustööjõud. Arengufondi nägemuses on need kolm vaala, millele me peame panustama, eksport, kapital ja inimesed. Vare rõhutas veel vajadust töövõimeka haldusaparaadi järele, mis võimaldaks muutusi mõjusalt ja kiiresti juhtida ehk siis kaalumist tasuks task force põhimõtte rakendamine vastavate asutusüleste organisatsiooniliste vormide jaoks. Vare rääkis kapitali meelitamise võimalustest ja strateegilise ümberõpe vajadustes. Ta pidas tähtsaks inimeste aktiivsena hoidmist, aga ka teiste kogemustest õppimist.

 

Raul Eamets selgitas, kuidas drastiline töötuse kasv on mõjutanud tööpoliitikat. Eametsa sõnul on rõhuasetused muutnud: kui varem pandi suhteliselt suurt rõhku koolitusele, siis nüüd on esikohale tõusnud kiired meetmed nagu palgatoetused tööpraktika, tööharjutused. Samuti on kasvanud sotsiaalsete töökohtade loomine. Eamets jagas varem Riigikogu kõnepuldis esitatud ettepanekud kolme kategooriasse. Esiteks kiire efektiga meetmed on sotsiaalsed töökohad, palgatoetused, tööpraktika, töötute klubid. Keskpika perspektiiviga meetmetena nimetas Eamets koolitust, ümberõpet, ettevõtlustoetust, sotsiaalmaksuvabastust neile, kes võtavad tööle töötu, samuti korterelamute energiatõhususe programmi ning erinevaid ettevõtluse tugiprogramme. Pikas perspektiivis avaldavad tööturule mõju tasakaalustatud eelarvepoliitika, ettevõtlusõpetuse viimine koolidesse, euro kasutuselevõtt ning haridusreform. Eametsa sõnul ei tohiks päris kõrvale heita neist ühtki, vaid kriisi tingimustes on vajalik nimetatud meetmete vahel saavutada tasakaal. Eamets juhtis tähelepanu probleemidele, mis selgusid uuringust, kus analüüsiti Eesti olukorda aktiivsete tööpoliitika meetmete ning elukestva õppe osas. Samuti esitas ta nende probleemide lahendamiseks konkreetsed ettepanekud nagu näiteks tööpoliitika meetmete laiendamine ka töötavatele inimestele ja osaajaga töötamise soodustamine. Eamets soovitas parema ülevaate saamiseks viia läbi monitooringuid ja tulemuste hindamist.

 

Sõnavõttudega esinesid Olga Sõtnik, Mai Treial, Marek Strandberg, Urmas Klaas, Jaanus Marrandi ja Lembit Kaljuvee.

 

 

 

Riigikogu pressitalitus