Riigikohtu esimees Märt Rask esines istungil ettekandega „Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.” Kohtustatistika ülevaate kõrval keskendus  Rask nendele õigusemõistmise probleemidele, mille lahendused sõltuvad võimuharude koostööst.

Kõneldes põhiseaduslikkuse järelevalvest peatus Rask õigusriigi arengu seisukohalt märgilise tähendusega juhtumitel. Näiteks tõi ta omandireformi seaduse põhiseadusevastaseks kuulutatud sätte, mis ei lahenda Eestist lahkunud isikute varaga seotud küsimusi. Rask nentis, et vaatamata Riigikohtu otsusele ei ole seaduseandja seni kolme aasta jooksul suutnud probleemi lahendada. „Tuleb küsida, mis on sellise kohtuotsuse mõte, kui kollektiivne otsustuskogu, olgu see parlament või volikogu ei suuda õigustloovat akti vastu võtta.” Nentides, et Eesti õigussüsteemis puuduvad vahendid taoliste kohtuotsuste täitmiseks, tegi ta ettepaneku luua vastav  õigusmehhanism. Põhiseaduslik vastutusmehhanism käivituks juhul kui kollektiivne otsustuskogu jätab õigusakti andmata, tekitades sellega kestva põhiseadusevastase olukorra.

Põhjalikumalt peatus Rask halduskohtumenetluse probleemidel, muu hulgas kritiseeris ta halduskohtumenetluse regulatsiooni. „Võib väita, et praegune halduskohtumenetluse viiteline ja segadusi tekitav regulatsioon takistab isikuid nende seaduslike huvide kaitsel ja on vastuolus õigusriigi põhimõtetega,” märkis ta. Olukorra parandamiseks tegi Riigikohtu esimees ettepaneku võtta halduskohtumenetluse väljatöötamine parlamentaarse järelevalve alla. Põhjalikku korrastamist vajab Raski arvates ka riikliku järelevalve valdkond. Nentides, et praegu tegeleb sellega lugematu arv ametnikke tegi Rask ettepaneku algatada riikliku järelevalve seaduse eelnõu, milles oleks ühemõtteliselt sätestatud järelevalve üldprintsiibid ja eesmärgid, järelevalve liikide erisused ning osaliste õigused ja kohustused.  

Ühe probleemina tõstis Rask esile esimese astme kohtulahendite suure tühistamise protsendi. „Mingist õiguskindlusest ei saa juttugi olla, kui ligi pool I astme kohtulahenditest II astmes täielikult tühistatakse,” nentis ta. 

Vastates Riigikogu liikmete küsimustele rõhutas Riigikohtu esimees, et Eesti peab saama kõige õiglasema ja efektiivsema kohtusüsteemi Euroopas. „Madalamat eesmärki pole mõtet püstitada,” tõdes ta.

Järgnevalt esinesid kõnedega fraktsioonide esindajad, samuti astus kõnepulti justiitsminister Rein Lang.

Seoses istungi tööaja lõppemisega jäi pooleli Eesti Keskerakonna, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (913 SE) teine lugemine.

Istungi alguses andis Riigikogu ees ametivande Riigikohtuniku ametisse astunud Priit Pikamäe.

Riigikogu pressitalitus