Riigikogus arutati julgeolekupoliitika aluste uuendamist
Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse eelnõu ja kuulati ära vastused viiele arupärimisele.
Tänasel istungil jätkus 24. märtsil täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu (522 SE) teine lugemine.
Eelnõu eesmärk on luua patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.
Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kolm miljonit eurot.
Eelnõuga kehtestatakse ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, sealhulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid.
Veel muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus, mille eesmärk on hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus lihtsustatud korras.
Peale selle luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes.
Eelnõule esitati teiseks lugemiseks 19 muudatusettepanekut, millest muu hulgas toetati ettepanekut, mille järgi antakse Ravimiameti töötajale õigus saada isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, et eksperdid saaksid hinnata tervisekahju seost vaktsineerimisega arvestades vaktsineerimisele eelnenud terviseandmeid.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 7 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.
Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele julgeolekupoliitika aluste uuendamise kohta
Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Leo Kunnas, Alar Laneman, Henn Põlluaas, Kalle Grünthal, Paul Puustusmaa, Siim Pohlak, Urmas Reitelmann, Merry Aart, Rene Kokk, Ruuben Kaalep, Anti Poolamets ja Mart Helme.
Arupärijad soovisid teada milliseid puuduolevaid sõjalise riigikaitse võimearendusi peab valitsus prioriteetseks ja mida on kavas ette võtta nende võtmelünkade täitmiseks.
Kallas selgitas, et Venemaa sõda Ukrainas on loonud täiesti uue julgeolekuolukorra nii Euroopas kui ka kitsamalt Läänemere piirkonnas. „Venemaa eesmärk ja huvi on taastada mõjusfäärid Euroopas ja Ukrainas toimuv näitab, et Venemaa kasutab selleks sõjalist jõudu ilma vahendeid valimata,“ märkis Kallas. Ta lisas, et kuna see sõda Ukrainas käib ja me ei tea täpselt, kui pikalt see kestab ja kuidas see lõpeb, siis on väga palju muutunud ja seetõttu me panime ka julgeolekupoliitika aluste uuendamise pausile. „Me jätkame seda tööd niipea, kui olukord on selgem. Praegu on meie pingutus suunatud Ukraina maksimaalsele toetamisele, Venemaa sõjalise agressiooni hinna tõstmisele ja Eesti laia riigikaitse võimelünkade kiirele kõrvaldamisele,“ ütles Kallas.
Kallas märkis, et valitsus on eraldanud lisaraha kõikidele prioriteetsetele suundadele, arvestades sealhulgas ka Ukraina kogemust. „Esiteks, õhutõrje. Siin lühimaa õhutõrjesüsteemid, raketid, tankitõrje, laskeseadmed, raketid, maakaitse. Kaitseliidul põhinevat maakaitset tugevdame kasutades ära ka Eesti kodanike soovi täiendavalt panustada riigikaitsesse. Neljandaks, kaudtuli, suurendame iseliikuvate suurtükkide K9 arvu, hangime ka mitmikraketiheitjad. Viiendaks, olukorrateadlikkus, suurendame Kaitseväe olukorrateadlikkuse võimet. Ja kuuendaks, liitlaste kohalolu, täiendavad taristu arendused liitlasvägede vastuvõtmiseks nii Tapal kui ka Ämaris,“ selgitas peaminister.
„Lisaks sellele peab valitsus vajalikuks keskmaa õhutõrje väljaarendamist ja selleks peab Kaitseministeerium konsultatsioone liitlastega ja siis tegutseme vastavalt edasi. Nelja kuu jooksul tuleb valitsusele esitada keskmaa õhutõrje hankimise kava. Aga lõppotsused riigi eelarvestrateegia käigus,“ ütles Kallas.
Kallas toonitas, et peame oluliseks elanikkonnakaitset, sõjalistele ohtudele vastavat päästevõimet. „Samuti toetame kohalike omavalitsuste kriisivõimekust ja need valdkonnad saavad ka olulise erakorralise rahastuse lähiaastail. Samuti peame oluliseks piirijulgeolekut ning politsei reageerimissuutlikkust. Oluliseks peame ka küberkaitset, strateegilist kommunikatsiooni ja mitmeid muid valdkondi, mis saavad ka tähelepanu lisaeelarves,“ ütles peaminister.
„Järgime Eesti julgeolekupoliitikas printsiipi, et kogu Eesti peab olema nii territooriumi kui siin elavate inimeste lõikes võrdselt kaitstud,“ rõhutas Kallas.
Peaminister vastas veel arupärimisele elanikkonnakaitse kohta, siseminister Kristian Jaani vastas arupärimisele politsei tegevuse kohta ja arupärimisele politseijuhi tegevuse seaduslikkuse kohta ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas arupärimisele rahvastikukriisi kohta.
Riigikogu kuulas ära kaks ametivannet
Ametivanded andsid Riigikogu asendusliige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja õiguskantsler Ülle Madise teiseks ametiajaks.
Vabas mikrofonis võttis sõna Tarmo Kruusimäe.
Istung lõppes kell 21.27.
Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu).
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]