Riigikogu ees andis ametivande regionaalminister Piret Hartman. Arupärimistele vastasid Eesti Panga president Madis Müller ja peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme esitatud arupärimisele Euroopa Keskpanga poolse surve kohta Baseli komiteele (nr 628) vastas Eesti Panga president Madis Müller.

Müller vastas küsimusele, kas tema arvates peaks Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad tegelema aktiivselt kliimapoliitikaga ja miks.

Mülleri sõnul on see tõdemus, et keskpank ei tegele ja minu arvates ei peagi tegelema kliimapoliitika kujundamisega. „See on selgesti riikide valitsuste ja parlamentide ülesanne. Eesti Panga peamine ülesanne Eestis ja Euroopa Keskpanga peamine ülesanne euroalal on teha kõik, mis keskpanga võimuses, selleks, et hinnatõus oleks piisavalt mõõdukas ja et euro kui meie raha seega ei kaotaks liiga kiiresti oma väärtust,“ ütles Müller.

Ta selgitas, et keskpanku puudutab kliimaga seonduv aga kahel moel. Esiteks, nii kliimamuutused ise kui kliimapoliitika võivad mõjutada üsna vahetult majandust ja erinevaid hindu. Seetõttu peame mõlemaid oma majandusanalüüsis ning ka rahapoliitika kujundamisel võimalikult hästi arvesse võtma. Teiseks, ja see võib olla ka vast vähetuntud infokild, kuid lisaks põhimandaadile on Euroopa Keskpangal Euroopa Liidu aluslepingute järgi teisene mandaat, mis näeb ette, et niikaua, kui see ei lähe vastuollu keskpanga põhiülesande ehk hinnastabiilsuse tagamiseks tehtavate jõupingutustega, peaks Euroopa Keskpank toetama oma tegevuses ka Euroopa Liidu majanduspoliitikat üldisemalt. Selle hulka kuulub ka selgesti majandust mõjutav Euroopa Liidu kliimapoliitika. „Seega pole kliimateemadega arvestamine Euroopa Keskpanga jaoks mitte isetegevus, vaid on olnud ka seadusandja tahe,“ toonitas Müller.

Müller põhjendas, et kliimapoliitika ja kliimamuutuste mõju on laialdane, ulatudes kaugemale keskkonnast, mõjutades majandust ja finantssüsteeme, millega kaasnevad oluliselt ka kohustused keskpankade jaoks. Kliimamuutused põhjustavad äärmuslike ilmastikunähtusi, mis võivad häirida majandustegevust, kahjustada taristut ja vähendada tootlikkust. „Sellised muutused võivad mõjutada tarneahelaid, suurendada hindade heitlikkust ning tuua kaasa teatud toodete või teenuste kiiremat hinnatõusu,“ nentis Müller.

Ta viitas asjaolule, et süsinikuneutraalsele majandusele üleminek tähendab mahukaid investeeringuid nii uute energiaallikate kasutuselevõtuks kui ka mitmetes majandussektorites uuendusliku tehnoloogiaga toodete ja teenuste pakkumiseks. „See kõik omab potentsiaalset mõju erinevatele hindadele ning on seega otseselt seotud Euroopa Keskpanga ja teiste keskpankade peamise ülesandega ehk hinnastabiilsuse säilitamisega,“ märkis Müller.

Müller tõi esile, et kliimamuutuste mõju rahapoliitikale ei ole üksnes hüpoteetiline. Euroopa Keskpank on hinnanud, et näiteks 2022. aasta kuumalaine kergitas toiduainete hindu euroalal ligi 0,7% võrra ning selle mõju mõju ulatus 2023. aastasse. „Seetõttu oleme täiustanud oma mudeleid, mida kasutame makromajanduslikus analüüsis, mille põhjal teeme rahapoliitilisi otsuseid. Püüame neis analüüsides arvesse võtta ka kliimamuutustest tulenevaid riske ja erinevaid kliimapoliitikaga seotud otsuste mõjusid,“ ütles Müller.

„Lisaks mõjutavad kliimamuutused ja kliimapoliitika otseselt keskpankade varasid. Kui keskpanga varad, nagu võlakirjad või muud finantsinstrumendid, on seotud kliimamuutustest mõjutatud majandussektoritega, on ka keskpanga bilanss otseselt avatud kliimariskidele. Seetõttu on keskpankade jaoks vastutustundlik, võib ehk öelda lausa hädavajalik integreerida kliimariske oma riskijuhtimise protsessidesse, kaitsmaks oma bilansse ja sellega võimet täita oma ülesandeid,“ ütles Müller.

Ta nentis, et Euroopa Keskpanga nõukogu taaskord ei aruta spetsiifiliselt üksikküsimusi, mida käsitletakse Baseli komitees, mis on globaalsel tasemel panganduse järelevalve ja regulatsioonidega seotud küsimusi arutav foorum. Baseli komitee liikmed on panganduse järelevalvajad ja keskpangad suurematest riikidest, kuid ka Euroopa Keskpank eelkõige just panganduse järelevalve teostajana.

Müller kinnitas, et Euroopa Keskpank toetab üldiselt võimalikult ühetaolist lähenemist kliimariskide juhtimisele. Eriarvamused eri riikide järelevalvete vahel keskenduvad sageli sellele, kuidas kliimariske kõige tõhusamalt mõõta ja juhtida, kuid üldine suund siiski on toetada keskkonnariske võimalikult hästi arvesse võtvate praktikate edendamist globaalses panganduses. „Seda öeldes on minu arvates ka täiesti ootuspärane, et eri riikide järelevalvetel on teatud küsimustes erinevaid seisukohti ja Baseli komitee ongi see koht, kus neid eriarvamusi siludes ja neil teemadel läbi rääkides püütakse kokku leppida globaalselt kehtivates ühistes miinimumstandardites,“ ütles Müller.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele valikabortide riikliku rahastamise (nr 606), mootorsõidukimaksu vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega (nr 622) ning mootorsõidukimaksu vastuolu kohta põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega (nr 623).

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimise Kaitseressursside Ameti kavandatava nimemuutmise (nr 576) kohta.

Istung lõppes kell 18.25

Istungi stenogramm

Fotod (autor:Erik Peinar Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]