Riigikogus arutati Eesti demograafilist olukorda
Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste arutelu, mille algatas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Ettekannetega esinesid rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit, MTÜ Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvostov ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Tiit andis põhjaliku ülevaate 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemustest: loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). Tiit märkis, et vähenemine ei olnud üllatus: negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv eelmisest loendusest möödunud 11 aasta ja 8 kuu jooksul enam kui 30 000 inimese võrra, registreeritud väljarände saldo on samal ajal 22 000 inimest.
Hvostov rõhutas samuti, et Eesti iibega on lood kehvad. Ta toonitas, et tuleb leiutada täiesti uudsed vahendid iibe turgutamiseks. Hvostov märkis, et demograafiline olukord ja poliitiline tegelikkus on omavahel seotud: alaealiste lastega pered on valijaskonnas marginaalid, ning seega nad muutuvad poliitikute silmis väheatraktiivseteks. Ta esines olukorra parandamiseks ettepanekuga anda lastele põhiseaduslikult valimisõigus, mille realiseeriks tema vanem või seaduslik hooldaja. Hvostov oletas samas, et selline ettepanek võib mõnele rahvasaadikule tunduda liiga ekstravagantne, mitterealistlik, ebatraditsiooniline, aferistlik.
Tsahkna märkis, et viimase kahekümne aasta jooksul oleme saanud Euroopa ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, millega on kaasnenud palju positiivset, kuid samas peame arvestama, et meie püsimajäämine rahvana sõltub ikkagi ainult meist endist. Koos elukvaliteedi tõusuga oleme me nakatunud ka nn Vana-Euroopa haigustesse. Meie rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk kahaneb ja lapsi sünnib vähe, toonitas Tsahkna. Ta lisas, et põhimõtteliste muudatuste eelduseks on paradigma vahetumine, mille aluseks on kõikide teiste eesmärkide rakendamine meie rahva püsimajäämise nimel. „See tähendab, et muudatused ei saa olla pinnapealsed, vaid peavad algama süsteemi põhimõttelistest muutustest, mis tagaks eelkõige lastega perede osakaalu olulise suurenemise poliitiliste otsuste langetamise protsessis,“ selgitas Tsahkna. Tsahkna sõnul on vaja algatada avalik arutelu poliitilise süsteemi põhimõttelise muudatuse suhtes, millega suurendataks lastega perede kaalu poliitiliste otsuste langetamisel. Ta märkis, et selleks võimaluseks on perevalimiste sisseviimine.
Läbirääkimistel käsitleti erinevaid sotsiaalseid aspekte iibe tõstmiseks. Sõna võtsid Heljo Pikhof, Liisa-Ly Pakosta, Rein Aidma, Aadu Must, Tõnis Lukas, Jevgeni Ossinovski ja Priit Sibul.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (250 SE). Hääletus: 39 poolt, 23 vastu.
Istung lõppes kell 13.36.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus