Riigikogus algas sügisistungjärk
Riigikogu sügisistungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ja president Toomas Hendrik Ilves.
Nestor peatus oma kõnes poliitilise elu päevaprobleemidel ja keskendus sallivuse käsitlemisele, mis on seotud pagulasteemaga, kooseluseaduse ja ka keerulise rahvusvahelise olukorraga.
„Soovin, et pagulasteemade arutelul me räägiks peamisest ehk ainult sellest, kuidas pagulasi vastu võtta. Õpetame siia saabujatele selgeks eesti keele, seletame neile meie tavasid, anname lastele hariduse ja vanematele tööd. Kui meie neist lugu peame, teevad ka nemad seda,“ ütles Nestor. Ta märkis, et Eesti on vaba maailm. Ja see maailm austab arvamuste paljusust, inimese vabadusi, kaasa arvatud olla erinev teistest. „Vaadake, sallivusele saab läheneda nii südame kui mõistusega. Mis näiteks peaks olema enamusel selle vastu, kui kõik siin riigis saavad oma elu inimlikul moel korraldada? Elada koos, olla õnnelik,“ toonitas Nestor.
„Pagulasteemast kuumaks köetud ühiskonnas läheb kohe veelgi palavamaks, sest eelmisest Riigikogu koosseisust pooleli jäänud tööna tuleb vastu võtta ka kooseluseaduse rakenduslik osa. Mis mind eriti häirib ja kurvaks teeb, on asjaolu, et need selle nii öelda sallivusrünnaku alla sattunud, väidavad end kaitsvat Eestit ja eestlaseks olemist. Kes teile selle õiguse andis?“ ütles Nestor. Ta rõhutas, et hetkel ainult meie, siin ja praegu, saame ja peame hoolitsema Eesti rahva, keele ja kultuuri oleviku ja tuleviku üle. Selleks on vaja luua ja ehitada, mitte vihata ja põletada. Nestor avaldas oma kõne lõpus lootust, et Riigikogu valimised on nüüd tänaseks päevaks läbi saanud. „ Teil seisab ees palju tööd, raskeid valikuid ja ka väga raskeid valikuid. Ta soovis saadikutele edu, koostöövalmidust ja lugupidamist kolleegide vastu.
Ilves pani rõhu oma kõnes nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike probleemide käsitlemisele.
„Vaatame tõele näkku: praegu on meid, see tähendab Euroopat, ohustamas ennenägematu sõjapõgenike laine meie riikidesse. Näeme uut rahvasterännet, sellesarnast, mida viimati nähti tuhat ja poolteist tuhat aastat tagasi. Seda on aastaid ennustatud ja täna, ma kardan, et see on käes,“ ütles Ilves. Ta tõi esile õppetunni, et Eesti ei tohi kunagi üksi jääda, et Eesti peab olema koos teistega, olema otsustajate ringis, ja et ellujäämine tähendab ka panustamist ühiste murede lahendamisse, mis on praegu niisama oluline kui läbi kõigi me aastate de facto iseseisva riigina.
President märkis, et me selle kõigega hakkama saaksime, et suudaksime langetada olulisi otsuseid, peame omavahelises keskustelus taastama viisakuse. See on viimastel aastatel, aga eriti kuudel täiesti kadunud. Kunagi vaid anonüümsesse kommentaariumisse kuulunud kõnepruuk on jõudnud poliitikasse. Ka kommentaarium ise on muutunud, räigeks ja ähvardavaks. Ilves ütles, et ta ootab, et Riigikogu hakkaks selle küsimusega tegelema.
Ilves kutsus kõiki mõistma, et põllumehed ei kogunenud täna Toompeale niisama protestima. „Nende äng ja mure põllumajanduse ning laiemalt maaelu pärast on põhjendatud. Erinevatel põhjustel on kõige valusamalt pihta saanud seakasvatus ja piimakarjakasvatus,“ ütles Ilves. „Eesti parlament ja Eesti valitsus olgu nüüd Eesti põllumeestele liitlaseks ning leidkem võimalused nende kiireks toetamiseks. Kui see tähendab erakorralist kriisiabi, siis tuleb abi anda. Kui see tähendab riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist nagu Euroopa Liit lubab, siis tuleb toetust maksta,“ märkis Ilves.
President ütles: „Kui see parlament vajab ülesannet ja narratiivi, siis sõnastaksin selle nii: tehkem Eesti uuemaks. Võtkem ette tõsised tööd ja viskame kõrvale asendustegevused. Me ei tohi lohiseda sündmustel jalus: haridus, riigireform, seakatk ja sõjapõgenike vastuvõtmine kolmandatest riikidest – kõigi nende teemadega tulnuks ja saanuks tegelda ammu enne seda, kui kriis käes. Ent mingil põhjusel tabavad need hädad Eestit peaaegu alati ootamatult.“ President avaldas lootust, et tegus parlament suudab probleeme ette näha ja protsesse juhtida.
Avaistungil esinenud Tallinna Meestelaulu Seltsi Türnpu Meeskoor dirigent Ene Kangroni juhatusel lõi piduliku meeleolu.
Riigikogu ees andis ametivande Riigikogu liige Siim Valmar Kiisler, kes asus ametisse Jaak Aaviksoo asemel. Ametivande andsid ka täna ametisse nimetatud ettevõtlusminister Liisa Oviir, kaitseminister Hannes Hanso ning töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski.
Seejärel vastasid ministrid Riigikogu liikmete esitatud seitsmele arupärimisele.
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele kollektiivse pöördumise “Lõpetada erakondade ületoitmine!” kohta; maaeluminister Urmas Kruuse sigade Aafrika katku kohta; välisminister Marina Kaljurand Ukraina isikustamata välispassi plankide ja põgenike Eestisse vastuvõtu kohta; kultuuriminister Indrek Saar ravikindlustuskaitse tekkimise kohta võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenivale loovisikule ning alaliitude ootamatute kulutuste rahastamise kohta.
Riigikogu ei arutanud arupärimisi, mis olid esitatud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile ministri puudumise tõttu. Arupärimised oli lasteaiaõpetajate töö väärtustamise ning koolilõuna kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Jaak Madisson ja Märt Sults.
Istung lõppes kell 20.07.
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201509141500
Fotod avaistungilt: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Riigikogu/XIII+Riigikogu/14092015/
Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne video: https://youtu.be/f1iXB9K0F30
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837