Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sügisistungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ja president Toomas Hendrik Ilves.

Nestor käsitles oma kõnes poliitilise elu päevaprobleeme, mis on seotud pagulasteemaga, peatus Brexitiga seotud asjaoludel, julgeolekuprobleemidel, rahvusvahelisel koostööl ja Eesti siseriiklikus elus esile tõusnud muredel.

Nestor tõi välja haldusreformiga seotud küsimused. „Riigikogu ootab huviga seaduseelnõusid, mis kuuluvad haldusreformi kavadesse. Meie soov on, et see reform tooks kaasa suuremate võimalustega avaliku võimu kohalikul tasandil. Aega ei ole enam palju jäänud. Riigikogu vajab aga  aega nii aruteludeks kui otsuste langetamiseks,“ rõhutas Nestor.

Riigikogu esimees esitas retoorilise küsimuse, et kas on ikka mõistlik, kui kohtuvõim annab seadusandlikule võimule märku vajadusest võtta vastu üks või teine seadus? „Ja kui me teame seda ette, siis miks me ootame,“ ütles Nestor. Kooseluseaduse rakendusaktidega seoses märkis ta, et meie perekondlikus elus ei ole kooseluseaduse kehtimine viimase 9 kuu jooksul kaasa toonud mingit muudatust. „Ma usun, et 100 rahvasaadikut  võivad kinnitada sama. Kui me ikka veel midagi kardame, siis mida? On ju meie võimuses lahendada olukord, kus laste huvidest lähtuvalt  on kohus otsuse langetanud, aga rahvastikuregister ei saa kohtu otsust täita, sest neil pole piltlikult öeldes „selliseid“ lahtreid. Ma kutsun teid veelkord üles suuremale arusaamisele õnnelikust inimesest,“ ütles Nestor.

Riigikogu esimees ütles presidendivalimiste kohta, et Eestis täna kõige kuumemal teemal soovib Riigikogu valimiskogule edu uue Eesti Vabariigi presidendi valimistel. „Kahjuks ka seekord osutus üheks enim vaidlusi tekitanud teemaks küsimus, kas kehtiv kord presidendi valimisteks on ikka see õige,“ märkis Nestor. Tema isikliku sügava veendumuse kohaselt, on see kõige ebasobilikum aeg taoliseks debatiks. „Kutsun teid üles, et need allesjäänud 12 päeva presidendivalimisteni võiks olla sellest teemast priid. Aga pärast seda saab uuesti arutada alates otsevalimistest kuni selle ametikoha kaotamiseni,“ ütles Nestor.

Ilves rõhutas oma kõnes, et ühelt poolt mõjutab iga saadiku nupulevajutus siin saalis, sõltumata mis värvi on nupp, vähemalt 1,3 miljonit inimest väljaspool parlamendisaali. Ja teisalt peaks ka sellel sõnal, selgitusel, olema samasugune roll.

„Te teate, mis ootab Riigikogu uuel tööaastal. Haigekassa olukord ja meie vananevale ühiskonnale arstiabi kestlik tagamine. Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ka keerulistel aegadel. Majanduse elavdamine. Inimeste toimetulek. Avaliku sektori maakondadesse hajutamine ja maakonnakeskustesse elu jätmine, vaidlused ainult nelja tõmbepunkti ümber, haldusreform, riigireformi tulevik laiemalt. Maksupoliitika võimalikud muudatused ja Eesti lähiümbrust arvestavate aktsiisimäärade kujundamine. Pagulaste lõimumine. E-Eesti ja kiire internetiühenduse jõudmine senisest rohkemate inimesteni,“ ütles Ilves.

President pidas selle kõige kõrval tähtsaks välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud teemasid. Need on Brexiti mõju ja Euroopa Liidu tulevik. Euroopa jätkuvalt keeruline julgeolekupilt. Kestev rändekriis. Populismi levik.

„Loetelu, mõistagi, pole lõplik. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluv Eesti parlament tegeleb kõigega, mis meid ümbritseb ja mõjutab, siin kodus ja kaugemalgi. Piltlikult öeldes on teie töölaudadel kõik alates Euroopa Liidu eesistumise teemadest kuni sõidueksami võimaluste piiramiseni maakonnakeskustes,“ selgitas Ilves.

„See on parlamentaarse riigi parlamendi roll, mida iseloomustab ka valitsusliidu ja opositsiooni mõistlik koostöö, lisaks igapäevane suhtlemine vabakonnaga. Tugev ja vajadusel häälekalt kitsaskohtadele tähelepanu osutav kodanikuühiskond ei asenda kunagi parlamenti, aga on toimivas demokraatias parlamendile toeks,“ rõhutas president.

Avaistungil esinenud „Estonia“ poistekoor dirigent Hirvo Surva juhatusel lõi piduliku meeleolu.

Seejärel vastasid ministrid Riigikogu liikmete esitatud viiele arupärimisele.

Kaitseminister Hannes Hanso vastas arupärimisele kaitseväekohustuslaste tervise kohta (nr 230).

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele parvlaevade valmimise suursaarte liinidele ning poliitilise vastutuse kohta (nr 222) ja arupärimisele gaasiseadmete õnnetuste kohta (nr 226).

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas arupärimisele Apollo mereala kaitse alla võtmise kohta (nr 223) ja arupärimisele veeliikluse kohta Viljandi järvel (nr 227).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Märt Sults, Heimar Lenk ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 18.44.

Istungi stenogramm:

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside