Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Jüri Ratas ja president Alar Karis.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) tehakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kasutusele võtmiseks vajalikud muudatused. EESi eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust.

Süsteemis registreeritakse välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutatakse kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastatakse liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EESis kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused.

Süsteemi loomise nägi ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2017. aasta määrus. Kuigi tegu on ELi otsekohalduva õigusaktiga, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus määruses sätestatut täpsustada. Nii täpsustatakse eelnõuga asutuste juurdepääsuõigusi EESi andmetele, õigusi kanda andmeid EESi, keskse juurdepääsupunkti ülesandeid, õiguskaitse eesmärgil EESi andmetele juurdepääsu õigusi ning EESis andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning töötlemise piiramisega seotud küsimusi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Helmen Kütt (SDE), Heiki Hepner (I), Mart Helme (EKRE), Hele Everaus (RE), Kalle Grünthal (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Mihhail Lotman (I) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 19 poolt, 42 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks.

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise

Riigikogu jätkas 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (619 SE), mille teine lugemine jäi kevadistungjärgu lõpus muudatusettepanekute läbivaatamisel pooleli.

Eelnõu kohaselt tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse eest 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300 eurolt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis eelnõu kohaselt makstakse seda eelnõu järgi täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses. Sotsiaalkomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel sättega, mille kohaselt makstakse mitmike eest lasterikka pere toetust kuni mitmike 21-aastaseks saamiseni. Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi tõuseb üksikvanema lapse toetus 40 eurole.

Teise lugemise käigus võeti tagasi terve rida esitatud muudatusettepanekuid, mille tulemusena vähenes nende läbivaatamise aeg. Pärast muudatusettepanekute läbihääletamist tegi sotsiaalkomisjon ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada.

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad muudatuse järgi ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Jaak Aab (K), Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I), Alar Laneman (EKRE) ja Rene Kokk (EKRE).

Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati eelnõu teine lugemine.

Istung lõppes kell 19.47.

Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei).

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]