Riigikogu sügisistungjärgu pidulikul avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid.

Ratas rõhutas oma kõnes laia konsensuse leidmise vajadust poliitiliste  jõudude vahel.

„Meie töö siin saalis on langetada otsuseid ja teha seda võimalikult laia konsensusega. Olen uhke Riigikogu üle, kes seda vastutust tundis ning valis 31. augustil järgmise Vabariigi Presidendi juba teises hääletusvoorus. Aitäh ja tunnustus Riigikogu liikmetele tehtu eest. Siinkohal soovin terve Riigikogu nimel palju jõudu ka valitud Alar Karisele tema tulevases töös Eesti Vabariigi Presidendina. Seni tehtu saab kahtluseta väärika järje ning kindlasti lisandub uut ja värsketki, nagu see olema peab,“ ütles Ratas.

Ratas toonitas, et Riigikogu töö peab sel istungjärgul olema veel rohkem suunatud just kahekõnele iga Eestimaa inimestega. Dialoogile, mis räägib meie inimeste toimetulekust, turvalisusest, Eesti rahva kestmisest, nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest, haridusest, majandusest, sellest rängast koroonaviirusest ja rahvusvahelisest olukorrast. „Kahekõnet saame pidada ainult siis, kui rääkimine ja kuulamine on tasakaalus. Usun, et see aitab meie ühiskonda rahustada, parandab läbisaamist ja tõstab kindlustunnet tuleviku ees. Neid kõiki on tänases keerulises maailmas ja Eestis väga vaja,“ märkis Ratas.

Ratas käsitles oma kõnes mitmeid riigielu aktuaalseid küsimusi. „Nii nagu tavaks saanud, toob sügisistungjärk meie laudadele arutamiseks järgmise aasta riigieelarve. Tervitan ja pooldan väga seda debatti, et riigieelarve koostamisel tagada Riigikogule suurem otsustuspädevus, selleks eeskätt jõudu meie rahanduskomisjonile, et neid ettepanekuid teha,“ ütles Ratas. Ta loodab väga, et arutelud 2022. aasta eelarve üle saavad olema tõsised, sügavad ja lahendusi otsivad. „Meie inimeste toimetulek ja sotsiaalmajanduslik kindlustunne läbi Eesti inimeste sissetulekute peavad olema järgmise aasta eelarves sama prioriteetsed ja enesestmõistetavad kui üks protsent SKT-st teadus- ja arendustegevusele ning kaks protsenti riigikaitsele,“ märkis Ratas.

Kaljulaid ütles oma kõne algul, et oleme viimastel kuudel kuulnud palju kriitikat meie parlamendi suhtes, mida Riigikogu minu arvates pole ära teeninud. „Kriitikat presidendivalimiste suhtes, mis ometigi kulgesid täpselt nii, nagu reeglid ette näevad. See kriitika oli põhjendamatu, te tegite oma töö hästi ja kiiresti. Parlamentaarne riik toimis, nagu pidi,“ märkis Kaljulaid.

President käsitles oma kõnes mitmeid eelnõude menetlemisega seotud küsimusi ja rõhutas nendele kiire lahenduse leidmise vajadust.

„Viimaste aastate moraalne segadus, mida kõik pandeemia ja vaktsineerimisega seotu praegu lakmustestina meile näitab, tõestab üheselt, et Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat. Riigikogu, kes uuesti ja uuesti sõnastab meie vabadused ja vastutuse elu selles kirjususes, mis maailma pöörlemine meile ette paneb. Kes tagab mulle, kodanikule, kindlustunde, et minu panus Eesti tuleviku paremaks muutmiseks on sarnane kaaskodanike omaga ja et me kõik ka saame sellest paremast tulevikust sarnasel moel osa,“ ütles Kaljulaid.

„Põhiseadus on määranud Riigikogu kestma läbi aja. Ühelt poolt paneb see teile kohustuse olla oma eelkäijate vääriline, hoida ja edendada siin varem tehtut. Teisalt sõltub just teist, kuidas suhtub Eesti rahvas oma parlamenti ja koos sellega oma riiki viie, kümne ja viiekümne aasta pärast,“ toonitas president.

Riigikogu pidulikul istungil lõi meeleolu Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja ühe otsuse

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (381 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ja muuta nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud selgemaks.

Seadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Need andmed esitatakse ka põlluraamatus. Seadusega kaotatakse dubleerivate andmete esitamise kohustus.

Nitraaditundliku alal tegevuspiiranguid täpsustatakse, et põllumajandusettevõtjatel oleks arusaadavam, kus tohib loomi karjatada ja kus mitte, et ennetada ohtu veekogude kvaliteedile.

Seadusesse tehakse ka muudatus, mille järgi võib üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui keskkond on kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Lekkekindlate kogumismahutite kasutamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel välja töötada kontrollitav ja süsteemne reovee kogumismahutite teenindamise lahendus, mis tagaks, et omavalitsusel on ülevaade teenuse osutamise mahtudest, kohtadest ja kokku kogutud reovee puhastamisest.

Seadusesse tehakse muudatus, mille järgi ei nõuta veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks enam veeloa taotlemist, vaid piisab selle tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 saadikut, vastu oli kaheksa saadikut ja erapooletu oli üks saadik.

Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (383 SE) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Kehtiva korra peamine probleem on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, mistõttu on väikesel grupil võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Seaduse muudatustega pikendatakse muuhulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut, vastu oli 17 saadikut.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE) kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.

Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (RE), Üllar Saaremäe (I), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Mihhail Stalnuhhin (K), Raimond Kaljulaid, Helmen Kütt (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Imre Sooäär (K), Tarmo Kruusimäe (I), Priit Sibul (I), Mart Helme (EKRE), Aivar Kokk (I), Indrek Saar (SDE), Aadu Must (K).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Heiki Hepner (I), Riina Sikkut (SDE), Jevgeni Ossinovski (SDE).  

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 11 poolt, 40 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohta tegid ettekande haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava koostamisel on aluseks võetud uuringud ja analüüsid, ekspertide koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“, ÜRO säästva arengu eesmärgid, haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused.

Eesti hariduse praegust olukorda on haridusvaldkonna arengukava kolme strateegilise eesmärgi puhul kirjeldatud tugevuste ja kitsaskohtade kaudu, mis on esile toodud uuringutes ja analüüsides, visiooni-dokumentides, haridusstrateegia töörühmades ning aruteludes huvirühmadega. Lähtutakse põhimõttest, et Eesti hariduse tulevikueesmärkide saavutamiseks tuleb alal hoida ja edasi arendada selle tugevusi ning leida lahendused praegustele kitsaskohtadele.

Esimene strateegiline eesmärk on, et õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Teine strateegiline eesmärk on, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Kolmas strateegiline eesmärk on, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

Arengukavas on kirjas, et õpetaja on ja jääb õppeprotsessi kavandamisel, toetamisel ja tagasisidestamisel võtmeisikuks nii üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis kui ka mitteformaalses õppes. Haridusasutuse juht peab looma õppimist ja heaolu toetava õppekultuuri ja -keskkonna ning oskuslikult suunama muudatuste juhtimist ja elluviimist, tähtsustama tugispetsialistide rolli ja koostööd õpetajatega. Seetõttu on oluline, et nii õpetaja, kutseõpetaja, õppejõu ja tugispetsialisti kui ka õppeasutuse juhi amet oleks väärtustatud ja hästitasustatud. Haridusasutuse õppekeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ruumikvaliteedi põhimõtetega ning tagada õppijatele ja töötajatele vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning heaolu toetav keskkond.

„Et meil oleks ühtne kultuuri- ja väärtusruum ning eestikeelne haridus, tuleb esiteks tagada muu kodukeelega õppijate hea eesti keele oskus põhikooli lõpuks, sest nagu juba eespool öeldud, just puudulik eesti keele oskus ning kehvema teadmised ja oskused põhikooli lõpus mõjutavad õpiteed ja järgnevaid karjäärivalikuid. Teiseks tuleb toetada ja õppeprotsessi raames ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, et suurendada ühiskonna sidusust. Siingi on oluline roll koostööl ja koolidel. Kolmandaks, toetada eesti keele arengut kõrgharidus- ja teaduskeelena. Teadus ja haridus on küll rahvusvaheline, aga oluline on seejuures säilitada eestikeelne kõrgharidus ja teaduskeel,“ selgitas Kersna.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge (EKRE), Marko Šorin (K), Mihhail Stalnuhhin (K), Imre Sooäär (K), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Heiki Hepner (I), Eduard Odinets (SDE), Margit Sutrop (R), Riina Sikkut (SDE), Jevgeni Ossinovski (SDE).

Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti tänasest päevakorrast välja komisjoni enda algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kolmas lugemine.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Oudekki Loone ja Jevgeni Ossinovski.

Istung lõppes kell 23.33.

Istungi stenogramm:

Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]