Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogul jäi teisipäevasel istungil vastu võtmata põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (42 SE), mille seadustamiseks oli vaja 51 poolthäält. Hääletustulemus oli 49 poolt, 36 vastu ja kolm erapooletut Riigikogu liiget.

Eelnõuga sooviti langetada hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustus 13. augustil 2015. Eelnõu oleks viinud sisse muudatuse, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16-aastased.

Läbirääkimistel sõna võtnud Priit Toobal ei pooldanud eelnõus valimisõiguse ja kandideerimisõiguse lahutamist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõud:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Samuti pikendatakse kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu tagastamisnõude esitamise tähtaega. Hüvitise maksmine kultuuriväärtuse omanikule või valdajale seotakse hoolsuskohustuse tõendamisega.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on eelnõu eesmärk hõlbustada kultuuriväärtuste tagastamist päritoluriiki Euroopa Liidus. „Ebaseaduslikult liikmesriikidest väljaviidavate kultuuriväärtuste hulk on igal aastal hinnanguliselt ligi 40 000 ja neist tagastatakse vaid mõned väga üksikud,“ ütles Saar. Ta lisas, et Eestile ei ole esitatud ühtegi taotlust ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse tagastamiseks.

Riigikogu liikmete Kristjan Kõljalgi, Tanel Talve, Henn Põlluaasa, Andres Ammase, Mihhail Stalnuhhini ja Jaak Aaviksoo algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE). Eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kodaniku passi ning välismaalase passi maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Eesmärk on vähendada passi väljastamisega seotud kulutusi ning toimingute tihedust.

Eelnõu tutvustanud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on isikut tõendavate dokumentide viieaastane kehtivusaeg liiga lühike aeg. Stalnuhhini sõnul kirjutas kuus Riigikogu liiget alla eelnõule, millega pikendada Eesti kodaniku passi ja välismaalase passi kehtivusaega kuni kümnele aastale. Ta lisas, et eelnõu järgi alla 15-aastastele Eesti kodanikele antakse passid välja kuni viieks aastaks.

53 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks“ eelnõu (107 OE). Eelnõu eesmärk on moodustada Riigikogu probleemkomisjon Eesti ühiskonnas levinud soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks.

Ettekande teinud Marianne Mikko sõnul iseloomustab soolise võrdõiguslikkuse probleemi Eestis väga selgelt tajutav sooline palgalõhe. „Kui Eurostati andmetel Euroopa Liidu keskmine on 16,6 protsenti, siis Eesti oma on 29,9 protsenti. Hoolimata diskrimineerimist keelavast seadusandlusest teenivad naised endiselt pea kolmandiku võrra vähem kui mehed,“ ütles Mikko.

„Komisjon püüab välja selgitada, mis on takistanud Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise poliitika väljatöötamist, rahvusvaheliselt võetud soolise ebavõrdsuse vähendamise kohustuste täitmist ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse täielikku rakendamist,“ põhjendas Mikko komisjoni loomise vajadust.

Mikko selgitas, et Euroopa Liidu riikide ülene soolise võrdõiguslikkuse poliitika valdkond keskendub viiele prioriteetsele valdkonnale: meeste ja naiste majanduslik iseseisvus, võrdne tasu võrdse töö eest, võrdne esindatus otsustamistasandil, soolise naistevastase vägivalla lõpetamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine väliskoostöös.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Sven Mikser, Peeter Ernits ja Jüri Adams. Helme selgitas, millised oleksid olulised teemad probleemkomisjoni töös. Mikser ja Ernits toetasid probleemkomisjoni loomist. Adams arutles komisjonide arvu ülempiiri üle.

Riigikogu menetlusest langes esimesel lugemisel välja üks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (59 SE). Eelnõu eesmärk oli ära jätta 2017. aastale planeeritud majutusteenuste käibemaksu tõstmine 14 protsendile ning seda säilitada üheksa protsendi tasemel, nagu see on praegu.

Läbirääkimistel sõna võtnud Kersti Sarapuu toetas eelnõu.

Eelnõu lükati tagasi rahanduskomisjoni ettepanekul.

Hääletustulemus: poolt 41 ja vastu 36 Riigikogu liiget.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine istungiaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE). Eelnõu põhieesmärk on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis parandaks madalapalgaliste majanduslikku olukorda ja suurendaks kokku ligi 85 protsenti palgasaajate sissetulekuid.

Ettekande teinud Andres Ammase sõnul on eelnõu täiendavaks eesmärgiks soodustada töökohtade loomist ja stimuleerida palgatõusu. „Eelnõuga tõstetakse kolme aasta jooksul tulumaksuvabamiinimumi 400 euroni kuus ning selle katteks tulumaksu määra 24 protsendini kolme aasta jooksul,“ ütles Ammas.

Riigikogu istungiaja lõppemise tõttu jätkub arutelu homsel istungil.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside