Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu täpsustas Kaitseliidu seadust, viis sisse muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikku Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomiseks ja tegi muudatused Euroopa Liidu kodaniku seadusesse seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust.

Riigikogu täpsustas Kaitseliidu seadust, mis annab Kaitseväele laiema võimaluse kaasata Kaitseliitu sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisele ja kaitseliitlastele paremad sotsiaalsed tagatised.

Edaspidi saab kaitseliitlasi kaasata näiteks rahvusvahelisse sõjalisse koostöösse ja valmistumiseks riigi sõjaliseks kaitseks. Samuti parandati seaduses olevad viited, mis juba kehtivas õiguses on seotud Kaitseliidu kaasamisega.

Seadus annab Kaitseliidu tegevliikmele õiguse saada varasema 10 tasustamata puhkusepäeva asemel tööandjalt 30 päeva sõjaväelises väljaõppes osalemiseks, pääste, korrakaitse või Kaitseväe ülesande täitmisele kaasumisel. Kaitseliit maksab hüvitist oma eelarvest, kuid kui Kaitseliit kaasatakse Vabariigi Valitsuse korraldusel näiteks korrakaitseliste või päästealaste ülesannete täitmisele, siis kannab eelnimetatud kulud kaasav asutus.

Kaitseväe juhataja saab seadusega õiguse volitada Kaitseliidu ülemat või Kaitseliidu struktuuriüksuse juhti kinnitama ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni. Kaitseliit valmistab ette Kaitseväe sõjaaja üksusi ning muidu puuduks tal õigus teise asutuse dokumente kinnitada.

Menetluse käigus viidi Kaitseliidus relvaloa andmine ning peatamine ühtsetele alustele relvaseadusega. Samuti sätestati, et Kaitseliit ja Kaitsevägi võivad teineteise taristut ning vara kasutada ilma riigivaraseadusega ette nähtud tasuta. Kaitseliit sai veel õiguse luua sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks ajutiselt valvatav ala, mida võivad valvata vastava väljaõppe saanud tegevliikmed.

26 000 vabatahtliku liikmega Kaitseliit on riigikaitse olulisemaks alustalaks. Täna vastu võetud seadus viib Kaitseliidu tegevused kvalitatiivselt järgmisele tasandile, mis oluliselt tugevdab Eesti riigikaitsevõimet.

Käimasoleva riigikaitseõiguse revisjoni käigus vaadatakse üle kõik riigikaitsevaldkonna seadused.

Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse (786 SE) algatas Riigikogu liige Ants Laaneots. Selle vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu oli 6 saadikut.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb seadus ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile seadusega tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Kõik Ühendkuningriigi kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 saadikut.

Fotod:

NB! Fotod laekuvad viivitusega.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside