Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Ettekandega esines õiguskantsler Indrek Teder. Ettepaneku poolt hääletas 81, vastu 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega otsustas Riigikogu Villu Reiljanilt võtta saadikupuutumatuse ja anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (169 SE). Seaduse eesmärgiks on eelkõige tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi toimimist ühesuguste funktsioonide ja eesmärkidega organisatsioonide ühendamise teel. Lisaks sellele tagatakse vangistusseaduse muudatustega see, et vanglasüsteemis toimuv üldine areng ning nii vangistuse täideviimises kui ka vanglateenistuses aset leidnud muudatused kajastuksid seaduses. Seadus jõustub 2008. aasta 1. juunil. § 2 punktid 25 ja 27 jõustuvad 2008. aasta 30. aprillil ning § 2 punktid 26 ja 28 ning 37-40 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

83 poolthäälega võeti vastu äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 “Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmise seadus (186 SE). Seaduse eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiv. Selle direktiiviga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kapitalinõuete direktiivi, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse. Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2008. aasta 15. aprillil. Seaduse § 2 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

81 poolthäälega võeti vastu toiduseaduse muutmise seadus (191 SE). Käesoleva seaduse eesmärgiks on täiendada nende eritoitude loetelu, mille puhul tuleb nende turuleviimisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on reguleerida kaitseväe ülesehituse, juhtimise ja kasutamise põhimõtted, näha ette, mis tasemel otsustatakse erinevad kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused ning arvestada meie seadusandluses NATO liikmelisusest tulenevaid vajadusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kaitseväe korralduse seaduse eelnõust tulenevate muudatuste sisseviimine nendesse seadustesse, mille vastuvõtmine Riigikogus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Teisi seadusi muudetakse kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 7. peatükis “Rakendussätted”. Eelnõu tuleb käsitleda vaid seotuna kaitseväe korralduse seaduse eelnõuga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside