Riigikogu võttis täna vastu viis seadust ning lõpetas üheksateistkümne eelnõu teise ja ühe eelnõu esimese lugemise.

Valitsuse algatatud pandikirjaseadusega (760 SE) luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike.

Seadusega luuakse õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjade turu toimimiseks. Seadusega arendatakse Eesti kapitaliturgu, luuakse võimalus uut liiki võlakirjade emiteerimiseks ja sinna investeerimiseks. Lisaks suurendatakse finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgudelt kapitali kaasamiseks ning tõhustakse Eesti krediiditurgu, suurendades krediidivõtjate (eelkõige ettevõtete) võimalust saada rahastatust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Pandikirjad on krediidiasutuste emiteeritavad tagatud võlakirjad, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatut, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Seaduse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (722 SE) toetatakse Eesti merendussektorit, mis muu hulgas määrab kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumäära 0%.

Seaduse eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade toomiseks Eesti laevapereta prahitud laevade teise registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud.

Lisaks tekib Eesti meremeestel tänu seadusemuudatustele võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi paraneb nende juurdepääs ravikindlustusele.

Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist, Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist ja Jaanus Marrandi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 77 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadusega (663 SE) tõstetakse keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused praegusega võrreldes kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Puuetega laste toetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mida ei ole 2006. aastast alates muudetud. Värske seadusemuudatuse tulemusena hakatakse uuest aastast maksma keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot. Sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot.

Seaduse eesmärk on suurendada puudega laste toetusi nii, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja töötamist ning aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.

Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Võrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud. 2017. aastal maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega lapse toetust 7 164 ning sügava puudega lapse toetust 732 lapsele.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 72 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seadus (680 SE) näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele, aga ei võimaldata juurdepääsu elektroonilisele  suhtlemisele. Praegu ei ole kinnipeetavatel lubatud kasutada internetti, küll aga on neil vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, Õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri). Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja Õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

Samuti muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.

Seaduse poolt hääletas 67 Riigikogu liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (799 SE) annab koolidele võimaluse rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese või aine.

Seadus näeb turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ja vajadusel sekkumiseks ette õpilasele koolis keelatud esemete ja ainete loetelu ning reguleerib keelatud esemete äravõtmise ja hoiule võtmise.

Seadus lubab põhjendatud kahtluse korral kontrollida õpilase kasutuses olevaid asju, sealhulgas riideid ja tema kasutuses olevat suletud kappi.

Seadus näeb ette keelatud esemete äravõtmise piirid, kuid selle rakendamine on mõeldud olukordadeks, kui muud meetmed ei ole piisavad. Õpilaselt keelatud eseme või aine äravõtmine ja selle olemasolu kontrollimine tema tahte vastaselt on võimalik vaid vahetu ohu korral elule, tervisele või võõrale asjale. Seaduse järgi peab loodava mõjutusmeetme kohaldajal olema selleks vajalik ettevalmistus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise 19 eelnõu:

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu teise lugemise käigus muudeti riigilõivu määrasid. Eelnõu kohaselt oli riigilõiv kavandatud ühetaolisena iga väetiseregistrisse kantud väetise järelevalvetoimingute eest. Muudatusega riigilõivustatakse väikepakendisse (kuni 25 kg või 25 l) pakendatud väetise ning suurematesse pakenditesse pakendatud ja pakendamata väetise käitlemine erinevalt. Muudetakse ka riigilõivu tasumise tähtpäeva ja seaduse jõustumise kuupäeva ning seoses nende kuupäevadega täiendatakse eelnõu üleminekusättega. Nende muudatustega tagatakse sujuv üleminek uuele riigilõivusüsteemile.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Eelnõu teise lugemise käigus tehti mitmeid eelnõu teksti täpsustavaid muudatusettepanekuid. Muu hulgas nähakse ette põllumajandustootmises kasutatavate sortide ja seemnete kohta andmete kogumiseks teavitamise süsteemi loomine.

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kolm muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku eesmärk on täiendada eelnõuga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Täiendamine tuleneb asjaolust, et keskkonnavaldkonnas on juba pikemat aega otsitud lahendust vanarehvide probleemile. Nüüdseks on selgunud, et rehvihaket saaks edukalt kasutada põlevkiviõli tootmise sisendina. Edaspidi ei pea põlevkivikütteõli olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, vaid 70 protsenti põhikomponendi massist peab olema põlevkivi, ülejäänud 30 protsendi ulatuses võib kasutada teisi tooraineid või kütusekomponente.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel, praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse, mis on ka ainus kohus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke. Lisaks saab muudatusega Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõus (752 SE) märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Teisaldatavate kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine.

Eelnõule esitati teise lugemise eel muudatusettepanek, mille eesmärk on täiendada eelnõu ja lisada liiklusseadusse kaks sätet reguleerimaks olukorda, kus Eestis kehtib ka Eesti liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoülevaatus, mis on tehtud teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Muudatuse eesmärk on võimaldada liiklusregistris registreeritud, kuid peamiselt rahvusvahelises liikluses (Euroopas) osaleval sõidukil läbida tehnoülevaatust väljaspool Eestit. Samas kohustab muudatus väljaspool Eestit teostatavat kontrolli läbi viima samaväärsete nõuete kohaselt, kui liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud. Nõuete järgimise tagab asjaolu, et koostöölepingus määratletakse ära kindlad isikud, kellel võimaldatakse liiklusregistris registreeritud sõidukitele tehnoülevaatust läbi viia. Enne vastava koostöölepingu sõlmimist hindab Maanteeamet asjaomase riigi vastavaid nõudeid ja teostab vajadusel koostöölepinguga määratud isikutele põhjaliku koolituse ning väljaõppe. Seega sõiduki omanikule, vastutavale kasutajale või sõiduki ülevaatusele esitajale tehnoülevaatuse läbimise osas muutusi ei kaasneks. Muudatuse positiivse mõjuna suureneb transpordiettevõtete konkurentsivõime, kellel avaneb võimalus teostada oma masinapargile tehnoülevaatusi väljaspool Eestit.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Saar Vabaerakonna fraktsioonist.

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 11 Riigikogu liiget ja vastu oli 32 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega eelnõu teine lugemine lõpetati.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid. Ühe muudatuse eesmärk on pikendada Riigikogu infotundi ühe tunni võrra tuues selle algusaja varasemaks. Lisaks nähakse teise muudatusena ette, et infotunnis antakse küsimuse esitamiseks aega kaks minutit senise ühe minuti asemel ning vastamiseks kolm minutit kahe minuti asemel.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (794 SE) reguleeritakse andmehaldust, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Andmehalduse koordineerimine antakse Statistikaametile. Praegu ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud ja seetõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole kehtivas seaduses reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse eelnõuga andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi eri andmeallikate sidumist ja andmete teaduslikul või statistilisel eesmärgil töötlemist. Muudatustega saab andmekogudes olevaid andmeid omavahel siduda, paremaid teenused osutada, halduskoormust vähendada ja teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Eelnõule esitati esimese ja teise lugemise vahel kaks sarnast sisu kandvat ettepanekut. Muudatuse eesmärk on sätestada andmekogusse andmete kogumisel andmete ühekordse küsimuse põhimõte. Põhimõte on vajalik selleks, et vähendada andmete esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Andmekogu kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui nende ülesannete täitmiseks on mõnes andmekogus juba vajalikud andmed olemas, siis tuleb neid andmeid ka kasutada, mitte täiendavalt küsida. Seetõttu on mõistlik seadusesse lisada põhimõte, et andmete kogumisel andmekogusse lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek täpsustab eelnõu teksti selliselt, et riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, peab e-arve esitama üksnes raamatupidamiskohustuslane.

Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Selle täpsustusega ei oleks e-arvete esitamise kohustust välismaa ettevõtjatel. See on vajalik seetõttu, et e-arvete saatmise võimalused ei pruugi olla samaväärselt head teistes riikides ja seetõttu e-arve nendelt nõudmine ei ole mõistlik.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv. Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt. Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi Patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli. Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras. Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed. Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud. Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerima peab sihtrühmadega juhul, kui kavandatakse muudatusi määruse (EL) 2017/352 artiklis 15 nimetatud valdkondades. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse kohaldamisest tingitud kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Eelnõuga viiakse sisse muudatus ka vedelkütuse seadusesse. Kuivõrd eelmise aasta 1. mail jõustunud seadusemuudatuse rakendamisel on selgunud, et ebatäpse terminikasutamise tõttu vedelkütuseseaduse §-s 21 lõikes 1 ei ole alates 2019. aasta 1. jaanuarist tarnijate vahel biokütuse statistilist ülekandmist võimalik teha biometaani arvelt. Biometaan on üks biokütuse liikidest ja eelnõuga parandatakse tekkinud viga.

Läbirääkimistel võttis sõna Arto Aas Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on tasakaalustada riigi ja mälestise omanike õigusi ja kohustusi. Eelnõus rõhutatakse, et kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine on ühiskonna ühine kohustus.

Selleks võtab riik enda kanda osa kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Näiteks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid, samuti on seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne. Lisaks mälestise säilitamise toetusele, mida on eraldatud ka kehtiva seaduse alusel, tekib täiendav võimalus toetada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilimist omandireformi reservfondist.

Eelnõus on kirjas, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega ning täpsustatakse, et mälestisel töid tehes kasutatakse algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid võimalusel ja põhjendatud juhtudel.

Mitmel pool rõhutatakse omaniku kaasamise vajadust otsuste tegemisel ning pööratakse tähelepanu menetluse lihtsustamisele, näiteks jäetakse mõningate tegevuste (osad tööd ja uuringud) puhul välja senine kohustus taotleda tegevusluba ja see asendatakse teavituskohustusega.

Eelnõuga soovitakse tähtsustada nõustamis- ja ennetustegevust.

Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena 1. mail 2019.

Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist, Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 30 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.

Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Eelnõus luuakse akadeemilise töötaja ametikoha regulatsioon, mis võimaldab luua kõrgkoolides ja teadusasutustes selged karjäärimudelid. Eelnõus tuuakse välja, et kõrgeimal ametikohal töötajate (professor, teadur) eeldatava haridusnõue on reeglina doktorikraad. Lisaks täpsustatakse ka akadeemilise töötaja puhkuse pikkust (üldjuhul 42 või 56 päeva) ja korrastatakse emeriteeriumise reeglid.

Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena 1. septembril 2019.

Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine ÜRO globaalses rändepaktis osalemise küsimuses” eelnõu (764 OE) eesmärk on korraldada ÜRO globaalse rändepakti osalemise küsimuses rahvahääletus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 14 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati:

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üleeuroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Süsteemi eesmärk on anda liikmesriikide ja komisjoni käsutusse tõhus vahend tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, Aadu Must Keskerakonna fraktsioonist, Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist, Madis Milling Reformierakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus mitmeid muudatusettepanekuid, mida täiskogu istungil läbi hääletati. Hääletustulemuste järel tegi eelnõu algataja ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Kuna ettepaneku tegi eelnõu algataja, siis hääletamist ei toimunud. Seega eelnõu teine lugemine katkestati.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 27. veebruar kell 17.15.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (763 SE) nägi ette kehtestada käibemaksu maksustamisperioodiks kuni kümne töötajaga väikeettevõtjatele, mille käive on kuni 200 000 eurot aastas, üks aasta. Kui kuni kümne töötajaga väikeettevõtte käive on 200 000 – 2 000 000 eurot aastas, oleks pikenenud käibemaksu maksustamisperiood kuni kolme kuuni. Põhjendusena toodi, et pikem käibemaksu maksustamisperiood vähendaks väikeettevõtjate ning Maksu- ja Tollimeti halduskoormust.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 12 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 00.04.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201902131400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]