Riigikogus vastuvõetud seadustega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform, kehtestatakse uus turvategevuse seaduse terviktekst ja muudetakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Riigikogu otsusega viiakse „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ kooskõlla muutunud kliimapoliitika eesmärkidega.

Riigikogu kiitis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ heaks 2017. aastal, pärast mida on Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitikas ja selle eesmärkides toimunud muutused. Riigikogu tänase otsusega muudetakse kliimapoliitika põhialuseid, et viia need Euroopa Liidus kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlla.

Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Praeguseks on Euroopa Liidus ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Muudatusega seatakse eesmärk, et Eesti on aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Muudatuse järgi on Eesti pikaajaline siht tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Yoko Alender ja Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna, Heiki Hepner ja Mihhail Lotman Isamaa fraktsioonist.

Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ (616 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja vastu 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu viis seadust

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (633 SE) muudab maakohtute juhtimisstruktuuri ja näeb ette kohtunike spetsialiseerumise. Seaduse kohaselt viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Samuti sätestatakse seadusega seaduse tasandil ringkonnakohtutes kolleegiumide loomine.

Seadus näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale ning edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ja ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast või kolleegiumist teise otsustab kohtuniku avalduse alusel kohtu esimees. Põhiseaduskomisjon tegi seadusesse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt peab esimees seejuures ära kuulama osakondade puhul kohtu üldkogu ja kolleegiumide puhul kolleegiumide esimeeste arvamuse.

Maakohtutes kaotatakse kohtute aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametikohad ning edaspidi nimetatakse neljaks aastaks ametisse tsiviil- ja süüteoosakonna juhatajad. Komisjoni tehtud muudatuse kohaselt peab maakohtu esimees enne osakonnajuhataja nimetamist ära kuulama vastava osakonna kohtunike arvamuse.

Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ning Pärnu Maakohtusse luuakse kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate teenistujatega eestkoste järelevalve osakond.

Ühtlasi luuakse seadusega süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Seadusega ühtlustatakse ka kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Muudatuste kohaselt nimetab kohtunikuabid ametisse maakohtu esimees ning nende arvu määrab minister, olles kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Lisaks tõstetakse seadusega kohtunikuabide palka, mis hakkab olema 50 protsendi asemel 65 protsenti esimese astme kohtuniku ametipalgast.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja vastu viis saadikut.

Valitsuse algatatud turvategevuse seadusega (638 SE) luuakse seaduse uus terviktekst. Seaduse eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse, samuti edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks.

Seadusega nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud. Muudatustega luuakse katustermin „turvateenistuja“, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa turvateenistuja olla. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja.

Samuti kehtestatakse seadusega laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgi, et Eesti lipu all sõidaks rohkem kaubalaevu, ning mereturvatöötajate kasutamise õiguslik regulatsioon suurendab Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget ja vastu üks saadik.

Valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seadus (743 SE) on uus tervikseadus, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Seadusega defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted, samuti nähakse ette arveldussüsteemi reeglid ning süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja kohustused.

Seadus näeb ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine ning seda ka juhul, kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks sätestab seadus reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (710 SE) sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform. Kavandatud on pikaajaline üleminek, mis võimaldab sooduspensioni määramiseks puuduoleva staaži juurde omandada või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Seaduse järgi saab juurde omandada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja kuus kuud või vähem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 2030. aasta 31. detsembrini, ning pikema staažinõude korral 2036. aasta 31. detsembrini. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood neile, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Selles valdkonnas töötamist arvestatakse soodusstaaži hulka kuni 2049. aasta 31. detsembrini.

Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded, nagu soodusstaaž, üldstaaž ja sooduspensionile õigust andev vanus. Nendel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ja neile määratakse pension, kui neil on selleks kõik nõuded täidetud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Õnne Pillak Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 ja vastu 28 saadikut.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja teiste seaduse muutmise seadusega (712 SE) muudetakse lihtsamaks ja läbipaistvamaks kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud.

Seadusega ühtlustatakse riigi ja omavalitsuste maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Omavalitsusel tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui ta hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik omavalitsusele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.

Seadusega vähendatakse omavalitsuse poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile maa harilikust väärtusest. Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata omavalitsuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Lisaks pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsmele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kümme eelnõu

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (754 SE) võimaldab riigil maksta hüvitist ajateenijate eluasemelaenu intresside kulude katmiseks. Kuna eluasemelaenu puhul ei saa ajateenija võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse talle ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid. Samuti hakatakse eelnõu järgi maksma toetust enne ajateenistusse asumist omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse eest, kuna see võimaldab anda baasoskuste väljaõpet lühema aja jooksul. Ühekordse toetuse suurus on tuhat eurot.

Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ka tegevväelaste individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist. Luuakse kord, mille järgi hakkavad tegevväelased teatud rõivaelemente soetama kindlate e-poodide kaudu ja neile hakatakse maksma selle eest igal aastal kompensatsiooni. Ühtlasi täiendatakse tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt ei maksustata riidevarustuse soetamise kompensatsiooni tulumaksuga.

Peale selle ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni ja tuuakse sõjahaudasid puudutav otsustamistasand ministri tasandilt madalamale, et seaduse rakendamine oleks paindlikum ja operatiivsem. Muinsuskaitseseaduse muudatusega lisatakse seadusesse sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (684 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes.

Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alalise elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 ja loovutamise laiendamisel 30 päeva. Eelnõuga täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise, selle laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimist ning täiendatakse üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid humanitaarsete kaalutlustega. Kehtivas õiguses on alusena kitsalt välja toodud vaid oht inimese elule.

Lisaks nähakse kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga ehk ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitleva lepingu ning ELi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga seoses kriminaalmenetluse seadustikus ette rakendussäte.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE) kohaselt hakkab alates 2024. aasta 1. juulist kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist korraldama ja rahastama Eesti Haigekassa, kellele antakse üle ka seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõuga (735 SE) kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, et ajakohastada ja korrastada tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Eelnõus grupeeritakse sama eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused tööturumeetmeteks, mille loetelu on seaduses lõplik. Eelnõuga sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes, kohustustes, tööturuteenuste ja -toetuste sisus ega kättesaadavuses ei kavandata.

Samuti ühendatakse eelnõuga praegused andmekogud – töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – üheks Töötukassa andmekoguks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) aitab maapõueseadust paremini rakendada ja valdkonda selgemalt reguleerida. Eelnõu näeb ette, et maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.

Eelnõuga laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel, kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.

Eelnõuga muudetakse kaevandatud põlevkivi koguse tagantjärele taotlemine paindlikumaks. Nimelt võimaldatakse taotleda tagantjärele kaevandatud põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba kaevandamismahu jääki. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille järgi on kaevandamisloa andmiseks vaja kinnistu omaniku nõusolekut, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit. Juba kehtivaid lube ja menetluses olevaid taotlusi muudatus ei puuduta. Samuti ei kohaldata sätet elamutele, mis on ehitatud pärast kaevandusloa andmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ja tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Eelnõu eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Lisaks nähakse ette oluliselt suurem roll omavalitsustele piirkonna sademevee käitlemise planeerimiseks ja korraldamiseks. Täiendatakse ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise ning teenuse hinna vaidlustamise aluseid.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Istungil jätkus majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.

Praegu puudub ettevõtjal, kes plaanib taastuvelektrit tootma hakata, motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks ning see on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, aga broneeringutest ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MVA kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MVA kohta. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe, avameretuuleparkide puhul kolme ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad tagatist tasuma ei pea. Tagatise nõuet ei rakendata ka juhul, kui taotleja tasub 70 protsenti liitumistasust või korterelamule rajatav tootmisseade ühendatakse võrguga.

Peale selle sätestab eelnõu võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadustikku tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud planeeringuid kiirendavad muudatused võimaldavad taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega kuni kahe aasta võrra lühendada. Lihtsamaks muutub ka mereala avalike konkursside korraldus. Peale selle soovitakse muuta looduskaitseseadust, et näiteks elektrituuliku rootor võiks ulatuda ehituskeeluvööndisse ilma, et ehituskeeluvööndi pindala peaks vähendama.

Samuti täiendati eelnõu sättega, mille järgi teeb valdkonna eest vastutav minister hiljemalt 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks vähempakkumine, et 2030. aasta taastuvelektri eesmärgi täitmiseks uue tootmisvõimsuse leidmiseks vajadusel ka avameretuuleparke kaasata. Veel leevendatakse raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudeid väiketootjatele.

Lisaks kehtestatakse elektrienergia müügist saadud tulule tulumaksuvabastus, kui elekter on toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega. Vabastus laieneb ka korteriühistutele.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (746 SE) luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Majanduskomisjon viis eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peavad rajatised olema uute nõuetega kooskõlla viidud algse kolme kuu asemel kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.

Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teevad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teha omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda rajatise nõuetele vastavuse kohta hinnangu. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja luba taotleda.

Läbirääkimistel võttis sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kes tegi Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas viis ja vastu 40 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) parandab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate võimalusi pakkuda e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid, nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-IDga allkirja andmist või isiku tuvastamist.

Praegu võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta aga Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust.

Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, kehtestatakse eelnõuga vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõu kohaselt võimaldatakse tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid, keda Eestis on praegu kaks: OÜ Guardtime ja AS SK ID Solutions.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE) eesmärk on tagada Konkurentsiametile makstava järelevalvetasu suuruse ja seega ka järelevalvetegevuse eelarve prognoositavus.

2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet kooskõlastab, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Kui praegu on järelevalvetasu arvutamise aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt, siis edaspidi võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. 2024. aastast jõustuma planeeritud muudatus mõjutab reguleeritavate sektorite ligi 200 taristuettevõtjat.

Istung lõppes kell 18.03.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]