Riigikogu võttis vastu veeteetasu määra vähendamist võimaldava seaduse
Riigikogu võttis täna vastu kolm seadust. Neist esimene puudutab konkurentsiõigust, teine lühendab ametiasutustele saadetud selgitustaotlustele vastamise tähtaegu ning kolmas võimaldab hoida veeteetasu määra vähendatuna veel ühe aasta.
Vastu võeti kolm seadust
Vastu võeti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus (466 SE), millega luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegu nii-öelda hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda siseriikliku määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud, samuti sätestada vajadusel siseriikliku õiguse jaoks erisused. Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid.
See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.
Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab siseriiklikus konkurentsiõiguses kehtima kuus grupierandit, millest kaks on seni üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega täpsustati eelnõus volitusnormi sõnastust ja sooviti jääda kehtiva korra juurde, mille kohaselt kehtestab siseriikliku määruse valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Samuti täpsustati Konkurentsiameti ELi grupierandite määrustest tulenevaid õigusi ja nähti ette, et grupieranditega seotud muudatused jõustuvad tuleva aasta 1. jaanuaril.
Vastu võeti valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seadus (475 SE), mille kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.
Seaduse kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, uue seaduse kehtima hakkamisel aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.
Seadusega soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis käsitlevad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui inimese samasisulisele pöördumisele on viimase aasta jooksul juba vastatud ja vajadus teavet uuesti saada pole põhjendatud. Samuti võimaldab säte pöördumisele vastamata jätta, kui inimene ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.
Vastu võeti valitsuse algatatud majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus (526 SE), millega vähendatakse 2025. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Seadusega langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 14 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid võimalusel suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 15 protsenti.
Seletuskirja kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka sel aastal.
Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Aab (SDE).
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.
Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise 10. oktoobril, kuna täiskogus tekkis segadus küsimuses, kas lastega töötamise piirangu ümberhindamise taotluse rahuldamisega võib kaasneda olukord, kus karistuse kustumisel saavad lastega töötada ka need, kes kujutavad laste turvalisusele vahetut ohtu. Kuna sotsiaalkomisjon sai teise lugemise katkestamise järel kinnituse, et eelnõu ei loo siiski lastega töötamise piirangu ümberhindamiseks ühtki uut alust, siis teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekuid eelnõusse ei tehtud.
Läbirääkimiselt võtsid sõna Aleksander Tšaplõgin (KE), Kert Kingo (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Arvo Aller (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Züleyxa Izmailova (E200), Martin Helme (EKRE), Varro Vooglaid (EKRE), Evelin Poolamets (EKRE), Madis Timpson (RE), Mart Helme (EKRE) ja Riina Solman (I).
Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 24 ja vastu oli 42 Riigikogu liiget, ettepanek ei leidnud toetust ja sellega läbis eelnõu teise lugemise.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (542 OE), mille kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia võrra koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb pangale tasuda viie aasta jooksul.
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena aastatel 2025–2029. Kokku emiteerib pank 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses neli miljardit eurot.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale nii Venemaa agressiooni ajal kui ka hiljem riigi taastamisel. Panga hinnangu kohaselt võib nende investeeringute maht Ukrainas kasvada 2027.–2032. aastal kolme miljardi euroni aastas. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud üle 4,5 miljardi euro.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu oli 41 Riigikogu liiget, sellega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu läbis esimese lugemise.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
