Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seadusemuudatused, mis soodustavad vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardavad kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Riigikogu võttis 54 häälega vastu valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) (227 SE), mille kohaselt on kinnipeetavatel võimalik kasutada senisest enam internetti, ent seda jätkuvalt kontrollitud keskkonnas ja piiratud arvul lehekülgedel. Muudatuse eesmärk on, et kinnipeetavad saaksid ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või jätkata haridusteed.

Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal võimaldatakse kinnipeetavatel edaspidi kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti lubatakse vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi ning seda ka videosilla teel.

Muudatustega vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Seaduse järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Riigikogu võttis 59 häälega vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (346 SE), millega lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Muudatusega luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.

Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanah Lahe Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (347 SE), millega luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.

Muudatustega võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.

Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.

Seaduse vastuvõtmist toetas 55 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid. Valdav osa direktiivist on Eesti õigusruumi üle võetud aastal 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11 ja vastu 52 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE), millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Eelnõuga määratakse kriteeriumid, mis tingimustel saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks ära jätta keskkonnamõju hindamise, samuti luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.

Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nende projektide puhul on võimalik teha loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist lähtuvaid erandeid. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloa menetluses, ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool Natura 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.

Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse eelnõuga ka keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andres Sutt Reformierakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 14, kuid selle vastu hääletas 59 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE), millega ratifitseeritava lepingu kiitis valitsus heaks mullu oktoobris. Eelnõu loob õigusliku aluse Eesti ja Korea vahel lennuühenduse pidamiseks ning see hõlmab nii vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele kui ka mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Lennuteenuste osutamise lepingu sõlmimine Koreaga avardaks seletuskirja kohaselt Eesti ja kogu ELi lennunduse võimalusi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE), mille eesmärk on ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga välisteenistuse palgasüsteemi.

Eelnõuga vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik.

Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE), mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Eelnõu võimaldab töötajal pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar Eesti 200 ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE), millega ratifitseeritava lepingu eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.

Topeltmaksustamise vältimise leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning edastanud teineteisele menetluse lõpetamise teate, ning seda hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

  1. aasta alguse seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 62 riigiga.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE), millega üle võetav ELi direktiivi muudatus paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet riikide lõikes.

Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Eelnõuga lahendatakse direktiivi ülevõtmine seadusemuudatusega, mis annab maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.

Samuti võetakse eelnõuga üle ELi direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. ELi liikmesriigid pidid selle direktiivi üle võtma eelmise aasta lõpuks, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne aastat 2030. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab vastavat erandit ka Eesti.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 13 ja vastu 46 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), millega sooviti keelata avalikes kohtades burka ja nikaabi kandmine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anti Haugas Reformierakonna fraktsioonist.

Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE), millega sooviti keelata Riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt linna- või vallavolikokku. Eelnõu kohaselt pidanuks kohalikku volikogusse valituks osutunud Riigikogu liige valima, kumba mandaati kasutada.

Läbirääkimistel võttis sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 46 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE), mis nägi ette, et kohalike volikogude valimistel on hääleõigus vaid Eesti ja ELi kodanikel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel kodakondsus puudub.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus tänase istungi päevakorrast edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 19.54.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside