Riigikogu võttis vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
Riigikogu päevakorras oli kaks eelnõu ja viis arupärimist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.
Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Seadusega paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse seadusega ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.
Samuti muudab seadus menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.
Seadus täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.
Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.
Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 20 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.
Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning hüvitatakse Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetus.
Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.
Seletuskirja kohaselt paraneb valitsussektori eelarvepositsioon muudatustega 15 miljonit eurot, kuid eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE, Diana Ingerainen Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 31 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. mai.
Vastuse sai viis arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.
Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Arupärimistele, mis puudutasid riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Istung lõppes kell 22.49.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
