Riigikogu võttis vastu Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega luuakse valimisi korraldav riigi valimisteenistus ning laiendatakse isikute võimalusi valimisrikkumistest teada andmiseks. Samuti võttis Riigikogu vastu komisjonide protokolle põhjalikemaks muutva seaduse.

Riigikogu võttis vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (160 SE), millega kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Seaduse poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 29 ja erapooletuid oli 2.

Seadusega kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse Riigikogu Kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena kantselei valimiste osakonna baasil ja on valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev.

Vabariigi Valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks ning teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.

Seaduse kohaselt asendub senine kolmeastmeline valimiskaebuste läbivaatamise süsteem kaheastmelisega ning laienevad isikute võimalused valimisrikkumistest teada andmiseks. Isikule tekib õigus esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades isikul probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.

Maakonna tasemel hakkab valimisi korraldama maakonna valimiskomisjoni asemel maakonna valimisjuht.

Läbirääkimiste sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin tõi välja põhjused, miks Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda seadust. Ta nimetas elektroonilist hääletust ja valimisjuhti, kes võib seadust või maakonna valimisjuhi korraldust rikkunud jaoskonnakomisjoni liikme kõrvaldada jaoskonnakomisjoni ülesannete täitmisest.

Vabaerakonna fraktsiooni nime kõnelenud Jüri Adams juhtis tähelepanu sellele, et Eestis kehtib neli valimise seadust – Riigikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, europarlamendi valimise seadus ja rahvahääletuse seadus. Kuivõrd nendes on väga palju kattuvaid osi, avaldas ta arvamust, et võib-olla oleks aeg koondada need üheks seaduseks.

Isamaa ja Res Publica fraktsiooni nimel kõnelenud Mart Nutt rõhutas, et e-hääletus ei ole selle seaduseelnõu teema, vaid on eeskätt tehniliste muudatuste kogum.

Riigikogu võttis 61 poolthäälega ja 27 vastuhäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (175 SE), mis näeb ette komisjonide istungite protokollide muutumist põhjalikemaks. Seaduse kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.

Seadus täpsustas ka huvigruppide kaasamist komisjoni töösse ning edaspidi kaasab komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Seadusemuudatuse eesmärgiks on muuta Riigikogu töö kaasavamaks ja avatumaks.

Läbirääkimiste võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits, kes ei toetanud eelnõu. Vabaerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Krista Aru, kelle sõnul on antud muudatus esimene samm ja selle järel peaks Riigikogu väga tõsiselt mõtlema kodu- ja töökorra seaduse ja kodukorra põhjalikumale muutmisele. Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel kõnelenud Eiki Nestor avaldas heameelt, et 2004. aastast kehtinud olematud nõuded protokollidele muutuvad seaduseks ja lisas, et kindlasti tullakse salvestiste teema juurde tagasi.

Riigikogus oli kolmandal lugemisel valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut (146 SE). Häältega 50 poolt ja 42 vastu jäi eelnõu seadusena vastu võtmata. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks läinuks vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Eelnõu kohaselt oleks karistusseadustikus tõstetud väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Trahviühiku tõusuga seoses oleks muutunud hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise 3 euro asemel oleks arvestamise aluseks 5 eurot. Lisaks olid ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.

Enne hääletust võtsid läbirääkimistel sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Toomas Vitsut, Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Külliki Kübarsepp ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Andres Anvelt.

Vitsut tõi esile kitsaskohad, mille pärast Keskerakonna fraktsioon karistusseadustiku muudatusi ei toeta. Ta tõi esile, et trahve ei saa hüppeliselt tõsta üleöö, vaid neid oleks pidanud hinnatõusu ja palkade kasvu järgi tõstma järk-järgult, aasta-aastalt.

Helme sõnul muudetakse selle eelnõu vastuvõtmise järel politsei rahakorjamise asutuseks.

Kübarsepa sõnul on Vabaerakonna fraktsioon seisukohal, et tegemist on toore eelnõuga. Tema sõnul ei vaidle Vabaerakonna fraktsioon vastu, et aeg-ajalt tuleb trahvipoliitika üle vaadata ja teha vastavaid muudatusi, kuid seda ei saa teha hüpetega, mis käivad rahvale üle jõu.

Anvelt ütles, et antud eelnõu on karistuspoliitika osa, mitte fiskaalpoliitika. Ta märkis, et miinimumtrahv kehtivas seaduses täna on ju 12 eurot, kolm ühikut. Eelnõu vastuvõtmisega langeb see ühe ühiku ehk 8 euro peale. Ta lisas, et seaduseelnõuga luuakse miinimumtrahvi tegemiseks suuremad võimalused ja trahvi vabatahtlik täitmine tõuseb 15-lt 45-le päevale. Eelnõu jõustumisel saab võimalikuks ka trahvi maksmise ajatada terve aasta peale.

Läbirääkimistel võttis sõna ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta rõhutas, et karistuspoliitikas ei ole sissetulekud riigile eesmärk. Tema sõnul on Eesti väärteosüsteem üles ehitatud selliselt, et paika on pandud üksnes maksimaalnumbrid, mida kohaldatakse erakorralistel asjaoludel. Ta tõi näiteks, et läinud aastal kohaldati 173 juhul maksimaalmäära ja minimaalmäära kohaldati 8000 juhul.

Riigikogu võttis häältega 78 poolt ja 1 erapooletu vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (170 SE), mille kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Seaduses sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti ja mõjusalt piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist.

Riigikogu võttis 70 poolthäältega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse (180 SE). Sotsiaalkindlustusleping tagab piiriülese liikumise korral inimestele sotsiaalse kaitse. Lepingu peamine sihtrühm on Eestis ja Austraalias elavad vanaduspensionärid, kelle pension makstakse kinni pensioni väljateenimise asukohariigi poolt. Lepinguga tagatakse, et töötaja ei kaota ühe lepingupoole riigist naastes seal omandatud kindlustusperioode. Samuti võimaldab leping tööandjal lähetada töötaja ajutiselt teise lepingupoole riiki tööle vältides töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist.

Riigikogus läbisid teise lugemise:

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE), mis muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon.

Menetluse käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks neist puudutab sisendkäibemaksu ümberarvestamise korda põhivara võõrandamisel ja teisega muudetakse jõustumissäte 1. mailt 1. juulile.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused, millega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.

Eelnõusse tehti üks jõustamissätet puudutav muudatus. Muudatusega viiakse eelnõu äriühingute piiriülest maksude optimeerimist mõjutavate sätete jõustumise aeg kooskõlla maksukorralduse seaduses sätestatud üldreegliga jätta maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustamise vahele vähemalt 6 kuud.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), millega viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Muudatused on seotud raadioseadme mõiste laiendamise, raadioseadme tootenõuete ühtlustamise ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamisega. Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Nimetatud muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda. Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele.

Eelnõule tehti viis muudatusettepanekut, mis muu hulgas puudutavad raadioamatööride ja eraisikutest vee- või õhusõiduki raadiolube. Elektroonilise side seadusega nähakse ette uue andmekogu asutamine. Uus teabekeskkond võimaldab saada ülevaate Eesti elektroonilise side võrkude asukohtadest aadressipõhiselt, nende kasutusest ja olemasolevast ressursist. Loodud teabekeskkond koondab ühtsesse andmekogusse Eestis fikseeritud ja mobiilsideteenuse vahendusel internetiühendusega majapidamiste andmed ning pakutava internetiühenduse tehnilised andmed. Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik saada internetiühendust, milliste parameetritega, millised on andmeside kiirused, millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust. Teised eelnõusse tehtavad täiendused on peamiselt normitehnilised.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), millega tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist EL-i vastav määrus. Selle EL-i määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse. Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Eelnõule tehti kaks muudatusettepanekut, millest esimene puudutab asjaolu, et õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni tegevuse sätestamise juures on loetletud liikmed, kes sinna kuuluvad, ja sinna lisati siseministeeriumi esindaja osalemine komisjoni töös. Teine muudatusettepanek oli redaktsioonilise tähendusega.

Riigikogus läbisid esimese lugemise:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE). Eelnõu muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Samuti soovitakse suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel selliselt, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata.

Läbirääkimistel võttis sõna Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Jüri Adams, kes tegi lühikese tagasivaate kujunenud probleemile ja leidis, et justiitsametnike kastide suletuse probleem on päris tõsine.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (198 SE), millega täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” eelnõu (197 OE), mis näeb ette võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki.

Läbirääkimistel võtsid sõna Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Martin Helme ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Kalvi Kõva.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 9 poolt, 33 vastu ja 4 erapooletut, ei leidnud ettepanek toetust.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (199 SE), millega muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Istung lõppes kell 18.36.

 Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201604131400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside