Riigikogu võttis vastu kolm seadust:  

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hasartmänguseadus (216 SE), mis korrastab Eesti hasartmänguturgu ja kaasajastab hasartmängude korraldamisele esitatavaid nõudeid. Seaduses on loteriid kui ühte hasartmängu liiki reguleerivad sätted liidetud samasse seadusesse ülejäänud hasartmängudega. Kuigi loteriil on teiste hasartmängudega võrreldes oma eripära, osutus kahe eraldi seaduse liitmine otstarbekaks, kuna üldsätted on kõigi hasartmängude liikide osas ühised, lisaks on ühised järelevalve teostamise alused. Konkreetsem regulatsioon on ette nähtud ka hasartmängude korraldamisele sidevahendi (Interneti, digi-TV, telefoni ja mobiiltelefoni) vahendusel. Seadusega tõstetakse hasartmängukorraldaja aktsiakapitali nõue seniselt kahelt miljonilt kroonilt ühe miljoni euro vääringule. 

51 poolthäälega (27 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (274 SE), mis rakendab Eestis Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise. Seadus võimaldab tuletorni-, jäämurde- ja navigatsioonitasu sissenõudmist täitemenetluse korras. Seadus kehtestab riigilõivud laevapere liikme meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, nende kinnituslehtede, täiendõppekursuse läbimise tunnistuse, siseveelaeva laevajuhi diplomi ning selle kinnituslehe väljastamise eest. 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seadus (288 SE). Kui Euroopa Ühendus saab WCO liikmeks, siis on võimalik selles organisatsioonis esindada Euroopa Ühendusel liikmesriikide huve nendes valdkondades, kus Euroopa Ühenduse liikmesriigid on oma pädevuse loovutanud Euroopa Ühendusele. Eesti ei loovuta konventsiooni muudatust heaks kiites oma pädevust, sest pädevus on ühenduse ja liikmesriikide vahel jagatud juba ELiga ühinemisest alates. 

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) soovitakse vähendada vedaja poolt autoveoalaste dokumentide taotlemiseks tehtavaid rahalisi ja ajalisi kulutusi. Samuti muutub dokumentide taotlemine mugavamaks, kuna mitmeid dokumente on võimalik taotleda elektroonselt. Eelnõuga viiakse mitmed autoveoseaduse sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja Eesti teistes seadustes tehtud muudatustega. Seaduse vastutusala täiendused võimaldavad tõhustada järelevalvet autoveoseaduse nõuete täitmise üle. Vedajate andmete kandmine majandustegevuse registrisse võimaldab tulevikus saada paremat ülevaadet vedajatele antud autoveo alastest dokumentidest, eelkõige teabe saamiseks selle kohta, kas konkreetsele ettevõtjale on antud õigus autovedude korraldamiseks. 

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse eelnõusse (267 SE) hääletati teiseks lugemiseks õiguskomisjoni ettepanekul muudatused, mille kohaselt viiakse ka edaspidi nii pension kui ka puuetega inimeste toetus posti teel koju vanaduspensionäridele ja sügava puudega töövõimetuspensionäridele, kellel on liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Pensioni ja toetuse kojukandeks peab isik esitama elukohajärgsesse pensioniametisse põhjendatud taotluse. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletus: 30 poolt, 47 vastu.                                  

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) eesmärk on tõhustada tööturuteenuste osutamist. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellega tööturuamet võib töötule teenuse osutamiseks sõlmida lepingu. Eelnõu kohaselt võib tööharjutust läbi viia iga isik ja tööpraktikat iga tööandja, sh täidesaatva riigivõimu asutus. Samuti täpsustatakse teenuste osutamise korda ja sobiva töö mõistet, töötuna ja tööotsijana arveloleku ning tööturutoetuste (töötutoetus, sõidu- ja majutustoetus) maksmise tingimusi.             

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (268 SE) viiakse nimetatud seadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sisulises mõttes täpsustatakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) ohutut kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Seaduse rakendamine suurendab töötajate ja keskkonna ohutust GMM-ide suletud kasutamisel. Samal ajal juhitakse GMM-ide kasutajate tähelepanu asjaolule, et GMM-ide transport maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus on reguleeritud ohtlike kaupade veoks ette nähtud õigusaktidega.         

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ eelnõuga (356 OE) suurendatakse Eesti kaitseväe isikkoosseisu Afganistanis kuni 170 kaitseväelaseni ja pikendatakse nende kasutamise tähtaega NATO poolt juhitaval rahutagamismissioonil (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 31. detsembrini 2009.  

Valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (315 SE). Konventsiooniga ühinemise eesmärk on tagada standardiseeritud jõustamisabinõudega tõhus kontroll LKKV-süsteemides kasutatavate värvide üle nii konventsiooni osalisriikide kui ka kolmandate riikide laevadel, mis sisenevad osalisriigi jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse, laevatehastesse või kaldalähedastesse terminalidesse. Samuti võimaldab konventsioon osalisriigil osaleda konventsiooni kohaselt muudatusettepanekute tegemises LKKV-süsteemide kontrollis, et takistada muude kahjulike ainete võimalikku kasutamist tulevikus. Osalisriigina on Eestil võimalik vahetada uurimis- ja arendustööde tulemusi, parimat praktikat ning LKKV-süsteemide kontrolli käigus saadud kogemusi.           

Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (350 SE) täiendatakse ja muudetakse nimetatud seadusi. Muudatuste eesmärgiks on viia Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude kandmine riigieelarvesse samadele alustel riigi osalusega äriühingutega. Sellest tulenevalt on korrigeeritud ka keskkonnatasude seaduse alusel sihtasutusele (Keskkonnainvesteeringute Keskusele) raha eraldamise aluseid. Lisaks täiendatakse riigi eraõiguslikes isikutes osalemise seadust eesmärgiga luua riigitulundusasutusele paremad võimalused äri-, majandus- ja arendustegevuse koostööks erasektoriga. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei leidnud toetust. Hääletus: 22 poolt, 44 vastu.           

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (335 SE) võimaldab saada täpsemat teavet elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta. Kuna ka kehtiv seadus näeb ette võrguettevõtja ja müüja kohustuse esitada elektrienergia hinna kohta statistikaametile andmeid, siis ei too seadus kaasa täiendavat töökoormust statistikaametile ega müüjatele või võrguettevõtjatele. Elektrienergia või võrguteenuse hinnaandmete esitamise kohustus lisandub uuendusena ka tootjale ja liinivaldajale (juhul, kui ta osutab tarbijale võrguteenust), et elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avaneva elektrituru tingimustes võimalikult selged ning läbipaistvad.           

Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE) eesmärk on luua võimalused ettevõtete, asutuste ja füüsiliste isikute poolt digitaalse templi kasutuselevõtmiseks. Ka avalik-õiguslike ametite kandjad (notar, vandetõlk, kohtutäitur) vajavad digitaalset templit. Digitaalse templi tehnoloogia on analoogne digitaalallkirjale, kuid on mõeldud kasutamiseks lisaks füüsilistele isikutele ka juriidiliste isikute poolt. Digitaalne tempel kinnitab digitaalse templi sertifikaadi omaniku seost dokumendiga ja dokumendi terviklust.           

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) muudetakse tulumaksumäära vähenemise ajagraafikut, nihutades maksumäära vähenemine ühe aasta võrra edasi. Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21% ning hakkab uuesti vähenema 2010. aastal – 20%le; 2011. aastal on maksumäär 19% ja alates 2012. aastast 18%. muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi maksuvaba tulu määra suurenemine. Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas. 2010. aastal on see 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni. Muudatustega kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu. See ei puuduta antud õiguse kasutamist 2008. aasta tulude deklareerimisel – 2009. aasta 31. märtsiks esitatavas tuludeklaratsioonis saab residendist lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik arvata oma tulust maha täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli maksuvabast tulust (27 000 krooni) väiksem. Deklareerides 2009. aasta tulusid, saab seda mahaarvamist kasutada alates teisest lapsest ning alates 2010. aastast uuesti alates esimesest lapsest. Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2, millega tõstetakse käibemaksu vähendatud määr 5%-lt 9%-ni ning kaotatakse osade kaupade ja teenuste soodusmäärad. Riigilõivuseaduse muutmise eesmärgiks on läbi riigilõivumäärade tõstmise ellu viia valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada ning täpsustada liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2005. Samuti tõstetakse eelnõuga ID-kaardi, viisakutsete kinnitamise ja elamisloa taotluse läbiviimise riigilõive. Muudatustega tõstetakse liiklusregistri toimingute ja välismaalaste seaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud.           

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE). Äriühingute maksustamisel aastapõhise arvestuse ja avansiliste maksete süsteemi rakendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab riigieelarve tulude laekumist 2009. aastal 1 295 mln krooni võrra. Mitteresidendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ja Eesti äriühingu välisriigis asuvalt tütarühingult saadud dividendide tulumaksust vabastamiseks nõutava osaluse määra 15%lt 10%le vähendamise mõju on 2009. aastal –27 mln krooni.           

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Karel Rüütli esitatud küsimusele keskkonnaministeeriumi reformide, Marek Strandbergi esitatud küsimusele õhuheitmete kasvu ja Toomas Trapido esitatud küsimusele avalikkuse kaasamise kohta. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele regionaalarengu ja Ester Tuiksoo esitatud küsimusele regionaalpoliitika kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Jaanus Marrandi esitatud küsimusele kontrolli kohta tulirelvade üle. 

Istung lõppes kell 18.13. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus