Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Teise lugemise läbisid muuhulgas kiirabilende, kultuuriehitise rajamist, vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalseid garantiisid ja taaskasutusvee tootmist puudutavad eelnõud.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse (352 SE), millega kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.

Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 60 ja vastu 14 Riigikogu liiget ja sellega võeti eelnõu seadusena vastu.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), millega luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.

Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.

Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.

Läbirääkimistel võttis fraktsiooni nimel sõna Mart Helme (EKRE).

Teise lugemise läbis ka kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali (E200), Tanel Kiik (SDE) , Priit Lomp (SDE), Priit Sibul (I) ja Andre Hanimägi (SDE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlus katkestada. Ettepaneku poolt hääletas neli, vastu oli 49 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu teise lugemise.

Viimaks läbis teise lugemise valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE), millega lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.

Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.

Esimese lugemine läbis üks eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõuga (362 SE) denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Tali (E200), Eduard Odinets (SDE) ja Valdo Randpere (RE).

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) sooviti langetada toiduainete käibemaksumäär viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme (EKRE).

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42 ja vastu oli 15 saadikut.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) eesmärk oli, et Eesti Rahvusringhääling järgiks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel poliitilise tasakaalustatuse printsiipi. Samuti sooviti muuta eelnõuga sisekontrolli tegemist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 41 ja vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) sooviti kehtestada nõue, mille kohaselt peaksid kohalike volikogude valimistel kandideerivad inimesed oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset ning muuta volikogude töö eestikeelseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets (EKRE) ja Eduard Odinets (SDE).

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42, vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi kahe eelnõu arutelu. Nendeks olid Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE).

Seitse algselt istungi päevakorras olnud eelnõu võtsid algatajad enne istungit tagasi ning seetõttu ei saanud toimuda ka nende esimest lugemist. Nendeks olid käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) ning kuus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE, 266 SE, 267 SE, 268 SE, 269 SE, 270 SE).

Istungi alguses tegi Riigikogu liige Helmen Kütt ettepaneku kutsuda istungi järel kokku omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm.

Istung lõppes kell 19.17.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside