Riigikogu võttis vastu neli seadust:

55 poolthäälega (1 vastu, 4 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seadus (122 SE). Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles menetluskäigu ülevaates, et varasemate lugemistega on uus , et muudeti majanduse reaalkasvu prognoosi – see on alanenud 5,2%-le. „Põhjuseks on peamiselt eratarbimise ja investeeringute kasvutempo alanemine, kuid majanduskasvu nominaalnumber on jäänud 14% ringi ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi ei ole tarvidust muuta riigieelarve maksulaekumiste prognoosi. Selline on nende hinnanguline muutus SKP struktuuris,” selgitas Ligi. Eelarve ülejäägiks on endiselt 1,3% SKP-st. Eelarve tulud on 96,3 miljardit ja kulud 93,6. Kõige suuremad kulud eelarves on pensionid – 17,7 miljardit ja ravikindlustus – 13 miljardit. Lisakulu pensionidega seoses on 2,6 miljardit. Need on riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. 4,3 miljardit suunatakse põllumajandus- ja kalandustoetusteks ning 3,6 miljardit riigiteede hoiuks, hariduskuludeks omavalitsustele läheb 3,3 miljardit – sealhulgas on õpetajate palgaraha. Sotsiaalkuludest on suuremad veel peretoetused ja vanemahüvitis, mis mõlemad hõlmavad umbes 2 miljardit krooni. Riigieelarve ülejääk on 2,7 miljardit krooni, mis suunatakse reservi.

Kolmanda lugemise käigus võtsid läbirääkimistel sõna Toomas Varek, Tarmo Mänd, Toomas Trapido, Eiki Nestor, Mart Laar, Keit Pentus ja rahandusminister Ivari Padar.

66 poolthäälega (3 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (104 SE), mis ühtlustab prokuröridele esitatavad haridusnõuded ja tingimused kohtuniku- ja kohtunikuabide ning vabadele õiguselukutsetele esitatavate nõuetega. Seadus muudab riigiprokuröriks nimetamise korda. Sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Seaduse kohaselt nimetab riigiprokuröri ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.    

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (136 SE), mis näeb ette toetada eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevaid lapsi, tõstes toetust nendele lastele seniselt 1500 kroonilt 3000 kroonini kuus. Seadus soodustab vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist peredes ja tagab neile perekeskse kasvukeskkonna.  

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seadus (145 SE), mis annab isale võimaluse kasutada 10 tööpäeva puhkust naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.  

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (147 SE), millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Olulisemateks muudatused puudutavad veterinaarjärelevalve tasusid. Muutuvad nende arvestamise põhimõtted ja ka määrad, mis olenevalt käitlemisvaldkonnast tõusevad mõnel juhul poole võrra või rohkem, sest alates 1. jaanuarist 2008 ei võimalda nimetatud määrus enam tasumäärade vähendamist. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses ning üleminekuga veterinaarlaboratooriumi tegevuslubadelt volituse andmise korrale.

Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE), mis korrastab riigilõivumäärasid relvadega seotud toimingutele, nii et need vastavad riigi poolt tegelikele tehtavatele kulutustele. Eelnõuga vähendatakse osasid relvadega seotud toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet.              

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE), millega viiakse viisakutsete lõivustamise kord kooskõlla Schengeni acquis’ga. Võrreldes seniste määradega tõusevad viisataotluse läbivaatamise eest võetavad lõivud 395–630 krooni võrra. Kaob seni kehtinud lõivuvabastus 6-18 aastaste isikute suhtes, välja arvatud õpilased ja üliõpilased, kes reisivad õppetöö eesmärgil. Alates Schengeni viisaruumiga ühinemisest võib lõivuvabalt menetleda ainult alla 6-aastaste laste viisataotlust. Eesti liitub Schengeni  viisaruumiga 21. detsembril  2007.        

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (137 SE), mis kaasajastab rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud regulatsiooni ning arvestab neid muutusi, mida on endaga kaasa toonud tehnoloogia kiire areng ja kuritegevusega seotud tehingute siirdumine globaalsesse ning kiirelt toimivasse küberruumi.

Valitsuse algatatud teenetemärkide seaduse eelnõu (134 SE), mille eesmärk on riiklike teenetemärkide andmise korralduse lihtsustamine. Kaotatakse ära Teenetemärkide Komitee ning jäetakse igaühele, sealhulgas asutustele, õigus esitada ettepanekuid, ilma seejuures kvoote kehtestamata. Ettepanekutele seatakse tähtajaline juurdepääsu piirang. Teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse Vabariigi Presidendi Kantselei korraldada. Lisandub teenetemärgi äravõtmise ning teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi taotlemise regulatsioon. Eelnõu ühtlustab teenetemärkide kirjeldused ning kehtestab etalonkujutised. Vabariigi President on eelnõu kohaselt edaspidi Riigivapi ketiklassi kavaler.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (164 SE) esimese lugemise. Eelnõu reguleerib päästeteenistujate õiguslikku seisundit ja päästeala töökorraldust. Muuhulgas defineerib eelnõu päästeteenistuja mõiste, jaotades nad juhtimisega tegelevateks päästeametnikeks ja päästetöid otseselt teostavaiks päästetöötajateks. Eelnõu annab päästeteenistujale õiguse jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni ootele. Päästeamet maksab päästeteenistujale sel ajal toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega. Selline õigus oleks päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat. Teise olulise muudatusena on plaanis viia päästeteenistujate tööaeg kooskõlla töö- ja puhkeaja seadusega ning minna sellest tulenevalt  24-tunnistelt vahetustel üle 12-tunnistele vahetustele.

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar küsimustele majanduskasvu prognooside muutuste mõju, majanduskasvu ja kodanikuühenduste maksusoodustuste kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Vene-Eesti suhete, väliskoostöö ja rahvusvaheliste inimõiguste kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas küsimustele õigusteenuse kättesaadavuse ja võrdse kohtlemise kohta.

Istungi stenogramm on siin:  

Riigikogu pressitalitus