Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (424 SE), mille eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel, samuti ajakohastada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, tulenevalt uutest tehnoloogiatest ning digitaalsetest võimalustest nii kaupade kui teenuste pakkumisel.

Samuti tõhustatakse seadusega karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral, et tagada turul võrdsed konkurentsivõimalused. Uued karistusmäärad ja seniste karistusmäärade suurendamine puudutab rikkumisi seoses tarbijale kohustusliku teabe esitamisega kauba või teenuse pakkumisel ning ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, sealhulgas ka allahindlustest teavitamisele kehtestatud nõuetega, samuti muude tarbija õiguste kaitseks võlaõigusseaduses sätestatud nõuetega.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine. Muudatusettepaneku kohaselt vähendatakse juriidilisele isikule ettenähtud rahatrahvi ülemmäära kauba realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi kohta või kauba või teenuse hinna avaldamise või kauba hinna alandamisest teavitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest 40 000 eurole. Kehtivas seaduses on samade rikkumiste eest juriidilisele isikule kohaldatava trahvi ülemmääraks 3200 eurot, eelnõuga on soovitud seda määra tõsta 400 000 euroni.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (505 SE), mis muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske.

Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Seadusega võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi. Seadus näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Seadusega muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Ühtlasi vähendatakse regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 14 ja erapooletuid 2.

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE), mis puudutab elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi 1. aprillil jõustuva regulatsiooni täpsustusi. Seadusega täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Rikkut (SDE), Priit Sibul (I) ja Õnne Pillak (RE).

Riigikogu võttis vastu 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse (509 SE), millega tehakse tehnilised muudatused, mis puudutavad eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) kohaste riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist. Muudatusega jäetakse seadusest välja riiklikud kontaktpunktid, riiklikud kontakt- ja koordineerimispunktid ning pädevad asutused ja ametnikud ning antakse valitsusele volitus otsustada nende määramise deklaratsiooni tegemine ja muutmine. See annab vajaduse korral paindlikuma muutmisvõimaluse, kui asutuste nimed või kontaktpunktid muutuvad.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE), millega nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed. Rahanduskomisjon otsustas täiendada nimetatud eelnõu tulumaksuseaduse muudatustega, et võimaldada maksuvabalt teha annetusi Ukrainale seaduses nimetud ühingute kaudu. Teema on väga aktuaalne ja vajab kiiret käsitlemist, et luua paremad võimalused Ukraina inimeste abistamiseks sõjaolukorras. Eelnõu näeb ette vabastada 31. detsembrini 2022 tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetused ja kingitused. Eelnõus nimetakse annetuste vahendamiseks konkreetsed ühingud, milleks on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, kellele on kindlal sihtotstarbel tehtavad kingitused ja annetused maksuvabad, kuivõrd läbi koordineeritud ja sihistatud tegevuse on võimalik abi kõige otstarbekam adresseerida.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Sõerd (RE), Jürgen Ligi (RE), Aivar Kokk (I), Heiki Hepner (I) ja Paul Puustusmaa (EKRE).

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tegi ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Ettepaneku poolt oli 15 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek teotust ning eelnõu teine lugemine lõpetati.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus Ukraina toetamiseks eelnõu (542 SE), mis näeb ette vabastada tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina toetuseks tehtud annetused ja kingitused. Mainitud maksuvabastus on plaanitud üheks aastaks.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Leo Kunnase, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Anti Poolametsa, Alar Lanemani, Paul Puustusmaa, Urmas Reitelmanni, Jaak Valge ja Ruuben Kaalepi esitatud arupärimisele maapiirkondades asuvate munitsipaalomandis olevate koolide gümnaasiumiosa sulgemise ettepaneku kohta (nr 116) vastas peaminister Kaja Kallas.

Arupärijad osundasid, et Haridus- ja teadusministeerium on kohalikele omavalitsustele teinud koolivõrgu korrastamise ettepaneku, mis sisult tähendab preemia pakkumist nende munitsipaalomandis olevate koolide gümnaasiumiosade sulgemise eest, kus on alla 100 õpilase. Neile omavalitsustele, kes seda võimalust kasutavad, makstakse toetust 1152 eurot õpilase kohta.

Kallas selgitas arupärijatele, et pakutav ühekordne toetus kohalikele omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks on võimalus, mitte kohustus ja jätkuvalt kehtib see põhimõte, et koolivõrgu otsuseid teeb kohalik omavalitsus ise. „Omavalitsuse ülesanne on, kaasates kogukonda, leppida kokku, milline on valla koolivõrk ja mida suudetakse üleval pidada ja mis vastab valla elanike ootustele,“ ütles Kallas. Haridus- ja Teadusministeerium pakub tema sõnul nõustamist, tuge uuringutes ja analüüsides, et parima kvaliteediga haridust saaks kõikjal olla võimalik.

Kallase sõnul ei tee gümnaasiuminoored oma valikuid mitte lähtuvalt sellest, et see kool oleks kodu lähedal, vaid lähtuvalt sellest, mis on nende huvid ja mis on nende tegelik suunitlus.

Arupärimisele järgnesid Riigikogu liikmete sõnavõtud. Sõna võtsid Helle-Moonika Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I),  Paul Puustusmaa (EKRE), Margit Sutrop (RE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post [email protected]
päringud: [email protected]