Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas tänasel korralisel istungil kuut eelnõu, sealhulgas võttis vastu Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused; parlamendi töö jätkub täna kell 17.00 algaval täiendaval istungil.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil. Energiamajanduse korralduse seadusesse viiakse riigisisesed taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030 ning täpsustatakse nende täitmise arvutamise põhimõtteid. Muudatused näevad ette ka kütuse ja energia päritolutunnistuste regulatsiooni ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Samuti hõlbustab seadus oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja reguleerib taastuvenergia kogukondade loomist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Lõpetati kahe eelnõu teine lugemine

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (441 SE), millega ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sealhulgas eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on koondatud Eesti looduse infosüsteemi. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne veebikeskkond niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirang metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise regulatsiooniga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE), millega soovitakse tagada Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus üldise avaliku teenistuse süsteemiga.

Eelnõu üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv. Samuti luuakse eelnõuga võimalus viia politseiametnik üle summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras kaasata tavapärasest tööajast erineval ajal.

Eelnõuga tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat. Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel. Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Tagasiulatuvalt eelnõu kellegi pensioni ei muuda.

Eelnõu järgi muudetakse siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.

Kolm eelnõu läbisid esimese lugemise

Esimese lugemise läbis Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE), mille eesmärk on alandada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaks üheks aastaks 20 protsendilt üheksale protsendile. Eelnõuga soovitakse vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Sõerd Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE). Eelnõuga ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on luua raskete kuritegude ära hoidmiseks rahvusvaheline koostöösüsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.

Konventsioonile on alla kirjutanud 42 riiki ja Euroopa Liit, 37 Euroopa Nõukogu riiki on selle ka ratifitseerinud. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013.

Riigikogus läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), mille eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku turu piiramiseks näeb eelnõu ette tõhusamad järelevalvemeetmed ja kõrgemad trahvimäärad.

Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat: keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.

Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse eelnõu kohaselt teha kontrolltehinguid. See annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõu kohaselt suurenevad ka juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtavad trahvimäärad. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Määrade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Ka tööstusheite seaduses tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest lükkus ministri haigestumise tõttu järgmisesse nädalasse.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside