Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse, mis on seotud ASi Tallinna Sadam ja ASi Enefit Green aktsiate börsil noteerimise ettevalmistamisega.

Seaduse (570 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli viis Riigikogu liiget.

Seletuskirjas märgitakse, et riik peab end teiste aktsionäridega samasse inforuumi taandama, et tal ei oleks aktsionärina teiste aktsionäride ees eelist. Seadusega tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ja kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Seadusega sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Seni kehtinud seadus ei ole piisav, et tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ja kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Seaduse järgi ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastased dividendid otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemise teistes äriühingutes peab otsustama üldkoosolek.

Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 tegutsevas äriühingus.

Seadus jõustub 1. aprillil.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse (572 SE), millega kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.

Seadus täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.

Seadusega lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetellu, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.

Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis muudetakse riigikaitseliste sundkoormiste seadust kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (563 SE).

Ratifitseeritud kokkuleppe alusel saab Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse majutada Eesti riigi järjepidevuse tagamiseks olulised andmed ja kriitilised andmekogud, mis suurendab Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja andmete majutamise kvaliteeti.

Seletuskirjas märgitakse, et andmete ja infosüsteemide majutamisel on valitud partneriks Luksemburg, kus on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused, mis on sertifitseeritud Tier 4 tasemel. Selliseid Eestis ei leidu. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatuse. Peale selle on Luksemburg digitaalselt arenenud infoühiskond, kellega on tulemuslik teha digitaalsete teenuste vallas koostööd ning samuti on Luksemburgil olemas väga head andmesideühendused.

Andmesaatkond on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab tagada Eesti riigi toimimine ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Kontseptsioon tervikuna on uudne ja selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Kuna tegu pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldataks automaatselt samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele, siis oli vaja sõlmida kokkulepe. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud selleks, et kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust.

Tegu on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ja selle kokkuleppe sõlmimine on pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla möödunud aasta 20. juunil Luksemburgis. Dokument vajas ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis, nüüd on selle ratifitseerinud nii Luksemburgi parlament kui ka Riigikogu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Riigikogu majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse paragrahvi 34¹ täiendamise seaduse eelnõuga (480 SE) laiendatakse töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele. Teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse muudatus, mille järgi täiendus jõustuks 1. juulil.

Eelnõu järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, peavad olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Erivedu toimub eelnõu järgi tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Muudatus puudutab käibemaksukohuslasi, eelkõige maatükkide müüki ettevõtete vahel.

Kehtiva korra kohaselt käsitletakse kinnisasja võõrandamist maksuvaba käibena, välja arvatud seaduses eraldi nimetatud juhtudel. Maksuvabastust ei rakendata kehtiva korra järgi näiteks siis, kui müüakse ehitamiseks kavandatud maa-ala. Ehitamiseks kavandatud maatükk on kehtiva seaduse järgi detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

Mõnikord ehitatakse aga ka nendele maatükkidele, millel pole detailplaneeringut. Seepärast muudetakse eelnõuga maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ja tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. Eesmärk on maksustada sarnaseid objekte ühtmoodi ja saavutada parem vastavus direktiiviga. Direktiivi järgi tuleb käibemaksust vabastada üksnes sellise hoonestamata maatüki võõrandamine, millele ei kavandata ehitamist.

Peale selle kavandatakse eelnõuga pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata teatud metalltooted: külmvormitud või -viimistletud lehtvaltstooted, näiteks profiilplekk, ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.

Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Eelnõuga kaotatakse nõue esitada pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade osas eraldi arve, välja arvatud juhul, kui arve esitamise ajaks ei ole käive täielikult toimunud. Muudatuse eesmärk on ettevõtjate halduskoormust vähendada.

Teise lugemise käigus tehtud muudatus on seotud sellega, et käibemaksu direktiivi kohaselt peab kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik olema käibemaksuga maksustatud. Veel muudeti seaduse jõustumise aega. Seadus on plaanitud jõustuma 1. mail ja 1. oktoobril selle seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 9.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõuga (585 SE) täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses väljaantavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja tagasivõtmist. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antakse Politsei- ja Piirivalveametile.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1953.

Seni on riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks kasutatud soovituslikku Euroopa Liidu ühtset reisidokumenti väljasaatmiseks.

Riigikogus läbis esimese lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh näiteks arsti juures käimiseks.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõuga (597 SE) võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seletuskirjas märgitakse, et ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE).

Muudatustega korrastatakse kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid, et muuta kaitseväe tegevus paindlikumaks ja võimaldama kiiremini reageerida uutele ülesannetele.

Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei võimalda kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.

Seadusest jäetakse välja ka valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab kaitseväe juhataja asetäitja, kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandis nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.

Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE).

Seaduse muutmise eesmärk on suurendada nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni 15 aastat vangistust.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside