Riigikogu võttis vastu seaduse saartalitlusvõime teenuse tagamiseks
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust ning lõpetas kahe seaduseelnõu teise lugemise.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (555 SE), millega luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitlusvõime tagamise teenusega kindlustatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering. Seletuskirja kohaselt on Elering hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 MW.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest 10 päeva. Seletuskirja kohaselt on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks muudab seadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Seadusesse lisatakse sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna, Mart Maastik Isamaa ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Jaak Aab.
Seaduse vastuvõtmist toetas 51 ja selle vastu hääletas 27 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse (589 SE), mille järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus.
Samuti näeb seadus ette, et välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle teeb edaspidi järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 70 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE), mille kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Peale selle soovitakse eelnõuga lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Eelnõuga luuakse võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. Mullu juunis toetas Riigikogu õiguskantsleri vastavat ettepanekut ning komisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab Töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada Töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik, Vladimir Arhipov, Aleksandr Tšaplõgin, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Riina Solman Isamaa ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 24, vastu aga 49 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE), millega muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga Eleringi, aga ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.
Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Majanduskomisjon tegi eelnõu teksti muudatuse, mille kohaselt lubatakse edaspidi tehnoloogiat muuta, kui see ei suurenda tootmissuunalist võimsust ning uus elektritootmise tehnoloogia põhineb kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel.
Samuti tegi komisjon teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, millega kaotatakse seni otseliini rajamisele kehtinud pikkuse piirang. Selgituses viidatakse, et lõpliku otsuse otseliini rajamise suhtes teeb investor, lähtudes ärilistest kaalutlustest.
Veel tegi komisjon muudatuse, mille järgi tuleb tootjal alakasutustasu vältimiseks kasutada vähemalt 95 protsenti liitumislepingus märgitud tootmisvõimsusest senise 100 protsendi asemel. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse paindlikkust seetõttu, et 100-protsendilise lepingulise võimsuse saavutamine on tootjate jaoks keeruline. Muudatus vähendab tootjate põhjendamatut riski, ent eeldab siiski tootmisvõimsuse pea maksimaalset kasutamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler, Mart Helme, Evelin Poolamets ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vladimir Arhipov ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Mario Kadastik ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud Riigikogus toetust. Ettepanekut toetas 17 ja selle vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.
Ühe eelnõu teine lugemine katkestati
Majanduskomisjoni ettepanekul katkestas Riigikogu valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.
Muudatustega soovitakse hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid eriplaneeringute koostamise rahastamise üleandmise sätteid ja menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sealhulgas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Eelnõuga täpsustatakse ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg.
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Täpsustatakse ka omavalitsuste poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse kohalike omavalitsuste määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.
Teiseks lugemiseks viidi eelnõusse muudatus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõude kehtetuks tunnistamiseks ning elektrituruseaduse muudatused, et kohendada taastuvenergia vähempakkumiste regulatsiooni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Mario Kadastik Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Jaak Aab.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE), mille peaeesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum.
Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Seletuskirjas märgitakse, et muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides.
Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekiks endal soov ja motivatsioon sätestatud tingimustele vastata.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), millega sooviti vähendada bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradeni. Eelnõu järgi oleks käibemaksu uueks soodusmääraks sätestatud senise üheksa asemel viis protsenti ning lisatud soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (595 SE), millega sooviti tühistada julgeolekumaks, mis algatajate hinnangul on sotsiaalselt ebaõiglane ning tekitab ebaproportsionaalse koormuse ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele.
Läbirääkimistel võttis sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 39 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Ettekandjate puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine.
Pärast täiskogu istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Peeter Ernitsa algatusel Eesti-Indoneesia parlamendirühm.
Istung lõppes kell 22.03
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
