Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse (79 SE), millega täiendatakse perioodi struktuuritoetuse seadust Euroopa naabruspoliitika instrumendi piiriülese koostöö programmi elluviimisega seotud regulatsiooniga.

Seaduse poolt hääletas 67 riigikogu liiget, erapooletuks jäi kaks.

Seadus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Sellega sätestatakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi rakendusmäärusest tulenevate pädevate asutuste määramise kord, rahastamiselepingu erisused ning kulude abikõlblikkuse ja finantskorrektsioonide tegemise määruse volitusnormid.

Euroopa naabruspoliitika instrument puudutab piiriülest koostööd Euroopa Liidu välispiiridel, hõlmates koostööd teiste EL-i riikidega ning EL-i naabermaadega. Eesti osaleb Eesti-Vene piiriülese koostöö programmis, millest toetusesaajad lepitakse kokku Eesti-Vene piiriülese koostöö programmis.

Programmi ettevalmistamisel leppisid Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon kokku viies suuremahulises projektis. Need projektid on: Narva-Ivangorodi promenaadide ja kindluste rekonstrueerimine, Peipsi järve piirkonna arendamise projekt, mille raames on kavas väikesadamate võrgustiku edasiarendamine Eestis ja reovee puhastusseadmete paigaldus Pihkva oblastis, Saatse-Krupa teelõigu rekonstrueerimine ning Koidula ja Luhamaa piiripunktide rekonstrueerimine. Projektide lõplik rahastus sõltub programmi lõplikust eelarvest. Projektide elluviimise periood algab kõige varem 2017. aastal.

Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (61 SE), millega kehtestatakse alates 2016. aastast tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel 192 euro suurune represseeritu toetus, mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist.

Riigikogu päevakorras oli kokku 13 eelnõu lugemine. Lisaks kahele vastu võetud seadusele lõpetas Riigikogu viie eelnõu teise lugemise.

Teise lugemise läbisid:

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE). Eelnõu täpsustab seadust vastavalt Euroopa Liidu õiguses toimunud muudatustele, mille kohaselt peavad ettevõtjad end registreerima Ravimiameti juures, kui soovitakse hakata omandama narkootiliste või psühhotroopsete ainete lähteaineid. Samuti võimaldatakse riiklikul ekspertiisiasutusel anda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid asutustele teadus- ja arendustegevuseks.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (74 SE), millega täiendatakse tahtest olenematu ravi kohaldamise sätteid eriti ohtlikku nakkushaigust põdevale nakkushaigele. Samuti täpsustatakse perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kättesaadavus. Eelnõuga väheneb tööandjal kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi enam töötajate regulaarset tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes.

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE), millega viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selleks täpsustatakse meditsiiniseadme vastavusmärgise paigaldamise nõudeid ning järelevalveasutuse teavitamise nõudeid.

Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE), mille eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut. Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega. Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse eelnõu kohaselt surmata jahiloata ka ilmsete seakatku tunnustega metssiga. Maaomanikule või tema määratud isikule oma kinnistul küttimiseks on jahipiirkonna kasutaja kohustatud lisaks väikeulukiloale andma tasuta ka metssea küttimiseks jahiloa.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (75 SE), millega muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega. Valmistatakse ette ka volitusnorm, mille alusel kehtestatava määrusega täpsustatakse jäätmete liigitamist käsitlevaid sätteid. Jäätmete kahjulikku toimet käsitlev paragrahv kehtivas jäätmeseaduses tunnistatakse kehtetuks.

Esimesel lugemisel oli kokku kuus eelnõu.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu:

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE), mis kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 19. november.

Valitsuse algatatud aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE), millega viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused. Muudatustega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu sisaldab 84 muudatusettepanekut.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 16. november.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (112 SE), millega tagatakse Rooma III määruse sujuv rakendamine. Määrust kohaldatakse kui abielu lahutamisel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Määruse kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november.

Valitsuse algatatud pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (113 SE), millega tagatakse EL-i pärimisasjade määruse sujuv rakendamine. Määrusega luuakse Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud menetlusreeglid rahvusvaheliste pärimisasjade lahendamiseks.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi eile tööaja lõppemise tõttu katkenud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 51 ja vastu 35 saadikut. Vabaerakonna ettepanek oli kehtestada maksusüsteem, mis jõuliselt parandaks madalapalgaliste majandusliku olukorda ja suurendaks kokku ligi 85% palgasaajate sissetulekuid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel, Siim Kiisler ja Andres Anvelt.

Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (90 SE), millega sooviti lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 53 ja vastu oli 15 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme ja Jüri Adams.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside