Riigikogu võttis vastu seaduse õigusabi kvaliteedi parandamiseks
Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja otsuse:
76 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (253 SE), mis parandab riigi õigusabi kvaliteeti ja tagab paremini advokaadi kättesaadavuse vähekindlustatud isikutele. Seadus lõpetab sellise õigusabi korralduse, kus uurija ja prokurör said endale valida menetluses sobiva vastaspoole. Seadus kehtestab ka järelevalvemehhanismid advokatuuri tegevuse üle. Järelevalve teostamise õigus antakse justiitsministrile.
76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (312 SE), mis loob täiendavad sotsiaalsed tagatised teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud kaitseväelastele.
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seadus (309 SE), mis reguleerib punase kristalli embleemi kasutamist Eestis ja välisriigis. Samuti muudetakse kehtivat punase risti nimetuse ja embleemi regulatsiooni eesmärgiga lihtsustada ja täpsustada tunnusmärgi kaitsval ning viitaval eesmärgil kasutamise korda.
50 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (372 SE), mis teeb muudatused Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, Riigikohtu ning ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste eelarveridadel.
48 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (348 SE), mis muudab nimetatud seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite haldamist ning vahendite paigutamisest laekunud intressi ja muud finantstulu puudutavat osa. Seadustes tehtud muudatused on kantud põhimõttest, et kuna avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on täiel määral riigieelarvest rahastatavad, on põhjendatud riigieelarve vahendite paigutamisest teenitud tulu jätmine riigieelarvesse. Seadusemuudatuste tulemusena laekub hinnanguliselt riigieelarvesse 2009. aastal täiendavalt vähemalt 158 miljonit krooni intressi tulu.
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadus (287 SE), mis näeb muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam ei ole vaja, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Seaduses on leevendatud ka alla 2000 ie (inimekvivalent) reoveekogumisaladele esitatavaid nõudeid, mille kohaselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel ei pea tagama 100% ühiskanalisatsiooni olemasolu. Väikestel (alla 2000 ie) reoveekogumisaladel on lubatud kasutada ka kohtpuhasteid tingimusel, et reovesi puhastatakse vähemalt bioloogiliselt. Seadus sätestab selgesõnaliselt laevadelt saasteainete merreheitmise keelu ja tõstab sellega kaasnevat vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
41 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (315 SE). Konventsiooniga ühinemise eesmärk on tagada standardiseeritud jõustamisabinõudega tõhus kontroll LKKV-süsteemides kasutatavate värvide üle nii konventsiooni osalisriikide kui ka kolmandate riikide laevadel, mis sisenevad osalisriigi jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse, laevatehastesse või kaldalähedastesse terminalidesse. Samuti võimaldab konventsioon osalisriigil osaleda konventsiooni kohaselt muudatusettepanekute tegemises LKKV-süsteemide kontrollis, et takistada muude kahjulike ainete võimalikku kasutamist tulevikus. Osalisriigina on Eestil võimalik vahetada uurimis- ja arendustööde tulemusi, parimat praktikat ning LKKV-süsteemide kontrolli käigus saadud kogemusi.
55 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (340 OE).
Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu teise lugemise:
Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE);
Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE);
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE);
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE);
Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE). Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 29 poolt, 49 vastu;
Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE);
Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu (292 SE);
Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE);
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (194 SE);
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE);
Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE);
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE);
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (358 SE).
Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar Karel Rüütli ja Toomas Vareki esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele kaitsepoliitika ja Aleksei Lotmani esitatud küsimusele ajateenistuse kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Inara Luigase esitatud küsimusele regionaalpoliitika kohta.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus