Riigikogu võttis vastu seaduse mobiil-ID kehtivuse pikendamiseks
Riigikogu võttis vastu neli seadust, teiste hulgas ka seaduse, mis pikendab mobiil-ID kehtivuse seniselt kolmelt aastalt viiele aastale. See hakkab kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.
Valitsus saab õiguse oma määrusega mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise üksikasju kehtestada. Nii võib valitsus mobiil-ID kehtivusaja kehtestada lühemana kui viis aastat näiteks kui dokumendi andmekandja tehniline lahendus ei vasta tingimustele, mis on vajalikud dokumendi turvaliseks kasutamiseks viie aasta jooksul. Samuti saab valitsus kehtivust pikendada, kui tehnilise lahenduse turvalisus muutub ja see võimaldab mobiil-ID kasutada pikema aja vältel kui oli esialgne hinnang. Need sätted hakkavad kehtima tänavu 1. maist.
Riigikogus neljapäeval vastu võetud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seadusega (550 SE) pikeneb mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg seniselt kolmelt aastalt viiele aastale. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (549 SE). Seadus lihtsustab osaühingute ja aktsiaseltside lihtsustatud lõpetamist. Uue korra kohaselt on äriühingu vara võimalik ühendada füüsilise isiku varaga juhul, kui see füüsiline isik on osaühingu või aktsiaseltsi ainuosanik või -aktsionär. Äriühingu vara läheb sellisel juhul füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Selle kohaselt ühingu varasse kuuluvate üksikute õiguste ja kohustuste müük ja eraldi üleandmine ei ole vajalik. Taolisel juhul ei pea osaühing või aktsiaselts läbima likvideerimismenetlust. See on võimalik asendada kiirema ühinemismenetlusega. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest. Seadus viib äriseadustiku kooskõlla ka EL-i aktsiaseltside ühinemist käsitleva direktiiviga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse (491 SE), mis maksustab kütuseid, sealhulgas vedelat põlevainet, vastavalt kasutusotstarbele. Selleks laienevad maksuhalduri õigused võimaldamaks kütust kinni pidada ning vajadusel küsida ettevõtjalt aktsiisi tagatist. Laiem eesmärk on tagada võrdne konkurents kõigile kütuseturu osalistele ning suurendada maksulaekumist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (499 SE), selle järgi tuleb sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtuda lisaks ühistranspordiseadusele ka Euroopa Liidu vastavast määrusest, mis käsitleb bussisõitjate õigusi. See määrus puudutab vaid rahvusvahelisi liine. Väiksema vahemaa ja seega ka riigisiseste liinide puhul kohaldatavad sätted reguleerivad eelkõige puudega isikutega seonduvat, aga ka teabe saamist ja kaebuste lahendamist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli üks.
Seadus viib ühistranspordiseadusesse sisse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest. Määrust kohaldatakse reeglina vaid liinivedude puhul, kus läbitakse 250 kilomeetrit või rohkem, ent määruses on sätteid, mida kohaldatakse ka väiksema vahemaa puhul kui 250 kilomeetrit.
Peamiselt reguleerib määrus diskrimineerivate lepingutingimuste mittelubatavust, hüvitamist ja abi õnnetuse korral, puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õiguseid, sõitjate õiguseid reisi tühistamise või hilinemise korral ja teabe esitamist ning kaebuste lahendamist.
Näiteks ei tohi vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad reeglina keelduda puuet põhjenduseks tuues broneeringust, pileti müügist, ega puudega isiku bussi lubamisest. Broneeringute ning piletite eest ei või puudega isikutelt võtta lisatasu.
Seaduse järgi kannavad vedajad ja bussijaama käitajad vastutust juhul, kui nad on kahjustanud ratastoole, muid liikumisabivahendeid või abivahendeid või on need ära kaotanud. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest. Samas on kahju tekitamisel selle hüvitamise kohustus reguleeritud ka võlaõigusseaduses, seega pole tegemist sisuliselt uue sättega.
Seadus näeb ette ka piisavalt asjakohase ja arusaadava teabe edastamise puuetega inimestele, samuti kohustab looma mehhanismi, kuidas puuetega inimesed oma kaebusi saavad lahendada. Vedajad ja vajadusel bussijaama käitajad peavad puuetega inimestega tegelevatele töötajatele ette nägema koolitused.
Seadus annab majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitusnormi kehtestada loetelu bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Kuna määruses kehtestatud vähemalt 250 kilomeetri pikkusest liinist tulenevalt on sellised liinid reeglina rahvusvahelised, on seega loogiline, et kindlaksmääratavad bussijaamad ei ole vaid riigisiseseid liine teenindavad bussijaamad.
Sellises bussijaamas on vedajad ja bussijaamade käitajad kohustatud osutama puudega isikutele tasuta abi. Nad peavad võimaldama puudega isikutel teatada oma saabumisest jaama ja edastada soov abi saamiseks määratud punktides, liikuda sellest punktist registreerimislaua juurde, ooteruumi ja väljumiskohta, siseneda sõidukisse, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajaliku abiga. Puuetega inimestel tuleb aidata pagas bussi paigutada ja välja võtta, bussist väljuda, võtta bussi kaasa tunnustatud juhtkoer, samuti peavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele osutama abi bussides.
Lisaks sätestab seadus, et raudteeliikluses võib pädev ametiasutus vastava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel sõlmida avaliku teenindamise otselepingu.
Istungi viimase päevakorrapunktina toimus välispoliitika arutelu, ettekandjateks olid välisminister Urmas Paet ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Paet keskendus oma kõnes julgeoleku teemadele, rääkides ka NATO laienemisest. Samuti keskendus Paet idapartnerluse ja Ukraina teemadele, aga rääkis ka Kesk-Aafrika Vabariigi ja Süüria kriisidest. Eesti-Vene suhteid nimetas Paet töisteks. „Kuid on valdkondi, kus saaks oluliselt paremini. Nii on näiteks kaubanduspiirangud paraku muudele arengutele vastu liikumine. Kõikidele asjaosalistele oleks kasu vastupidisest käitumisest,“ märkis Paet.
Euroopa Liidust rääkides ütles välisminister, et liidus on mitmeid teemasid, millega saab ja tuleb kohe edasi liikuda, ilma olulisi leppeid muutmata. “Teenuste vaba liikumine, digitaalne ühisturg, ühtsem välis-, julgeoleku- ja energiapoliitika on mõned näited, kus on tublisti edasiliikumisruumi,“ loetles Paet. Paet kõneles ka väliskaubandusest je e-teenustest.
Mihkelson ütles neljapäeval Riigikogus välispoliitika arutelul, et Eesti välispoliitika järgmise kümnendi kaks põhilist strateegilist eesmärki on tugevam julgeolekukeskkond ja riigi konkurentsivõime. Lisaks käis Mihkelson välja idee pärast tuleva aasta parlamendi valimisi luua väliskaubandusministri amet. Mini
ster keskenduks Soome eeskujul sajaprotsendiliselt Eesti positsioonide tugevdamisele välisturgudel juhtides Team Estoniat.
“Eelolevad aastad kujunevad väga oluliseks Põhjala julgeolekukoostöö laiendamisel, idapartnerlusriikide lõimimisel euroatlandi ruumiga ning NATO kollektiivkaitsevõimekuse kasvatamisel eriti pärast Afganistani missiooni lõppu,“ ütles Mihkelson.
Teiseks väga oluliseks strateegiliseks eesmärgiks eelolevatel aastatel on Mihkelsoni sõnul Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine.
Mihkelson leidis, et välismajanduspoliitika on küll viimastel aastatel valitsuses tähtsal kohal, kuid tema hinnangul on siiani jäänud vajaka koordineerimisest erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel. Ta pakkus oma kõnes välja idee, et valitsuse töö paremaks sidustamiseks võiks sarnaselt julgeolekukomisjonile moodustada väliskaubanduskomisjoni.
Mihkelson puudutas oma kõnes ka Eesti-Vene piirilepingut, Ukrainaga seonduvaid teemasid ning idapartnerlust.
Riigikogus peeti esimene välispoliitika debatt täpselt 20 aastat tagasi, 17. veebruaril 1994. aastal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa, Margus Hanson, Sven Mikser, Mart Nutt ja Andres Herkel.