86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seadus (320 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on luua ettevõtetele, asutustele ja füüsilistele isikutele võimalus digitaalse templi kasutuselevõtuks. Digitaalne tempel kinnitab digitaalse templi sertifikaadi omaniku seost dokumendiga ja dokumendi terviklust. Muudatusega esitatakse nõuded digitaalse templi turvalisuse tagamiseks ja reguleeritakse ajatempliteenuse osutajate poolt sertifitseerimise registrile esitatavate andmete koosseis, samuti täpsustatakse kohustuste jaotust ajatempliteenuse osutajate poolt väljaantavate ajatemplite ajalise järgnevuse võrreldavuse tagamisel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (353 SE). Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi mitmed uued sätted, mis puudutavad maksustatava väärtuse määramist ja teatavaid meetmeid maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks. Nimetud meetmed puudutavad seotud isikute vaheliste tehingute maksustatava väärtuse määramist, mille korral on õigus maksuhalduril nõuda tehingu turuväärtuselt maksu tasumist. Käibemaksuseaduses tehakse ka palju teisi olulisi muudatusi. Sõiduautode omatarbe maksustatavaks väärtuseks on määratud tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel kehtestatud erisoodustuse hind, mida tõstetakse seadusmuudatuse kohaselt 2000 kroonilt 4000 kroonile. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 35 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2008. aasta 1. detsembrist. § 1 punktid 8 ja 40 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus (297 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on muuta rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korda. Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab rahandusminister määrusega, mille kohaselt kajastuvad kõik maksukohustuslase ning maksu- ja tolliameti vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ettemaksukontol. Uus süsteem võimaldab väga paljusid seadusest tulenevaid erinevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega. Kõnealuse makse tegemisega ja maksudeklaratsiooni esitamisega on maksumaksja põhimõtteliselt täitnud kõik enda kohustused maksuhalduri ees. Intresside arvestamise lihtsamaks muutmise eesmärgil kehtestatakse olukord, kus maksuvõlgadelt arvestatud intressid laekuvad riigile, kuid neid ei jaotata maksutulu saajatele (Töötukassa, Haigekassa). Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seadus (297 SE). Kuna kehtiva postiseaduse järgi lõpeb 2008. aasta lõpul universaalse postiteenuse osutaja ainuõigus kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisiseseks edastamiseks, tehakse käesoleva seadusega mitmeid olulisi muudatusi. Universaalse postiteenuse rahastamise tagamiseks nähakse muuhulgas ette ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine ja universaalse postiteenuse makse kohustuse kehtestamise. Muudatuste kohaselt on universaalse postiteenuse makse määr 0 kuni 5% rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja eelmise aruandekvartali postiteenuste käibest. Postiteenuse osutajaile võimaldatakse kirjaliku lepingu olemasolul teiste postiteenuste osutajate postivõrguteenuse kasutamine. Postiteenuse osutaja võib taotleda juurdepääsu muuhulgas näiteks postiindeksi süsteemile, nimekastidele, saadetiste ümbersuunamise teenusele, jaotusvõrgule ja saatjale tagastamise teenusele. Juurdepääs teise postiteenuse osutaja postivõrgule peab olema kõigile postiteenuse osutajaile kättesaadav võrdsetel tingimustel ja sama kvaliteediga. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 5 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse kohustus kohalikule omavalitsusele paigaldada 14 päeva jooksul pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringuga kaetavale alale nähtavale kohale infotahvel, millel on kirjas põhiandmed detailplaneeringu eesmärkide ja menetluse kohta ning kohaliku omavalitsuse ja koostaja kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada täiendavat infot. Algataja hinnangul parandab see asjast huvitatud isikute informeerimist algatatud detailplaneeringutest ja võimaldab kohalikul omavalitsusel saada kiiremini teavet puudutatud isikute seisukohtadest, et nendega vajadusel aegsasti arvestada. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu pressitalitus