Riigikogu võttis vastu planeerimismenetlusi kiirendava seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust, millest üks lihtsustab ja kiirendab planeerimismenetlusi ning teine muudab eraisikute vahelisel teenuse osutamisel tasude maksustamist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse (683 SE), millega lihtsustatakse ja kiirendatakse planeerimismenetlusi.
Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.
Seadusega loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.
Menetluse käigus lisati seadusesse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole seda sätestatud. Samuti lisati uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Edaspidi tekib võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.
Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas loobuti muudatustest, millega plaaniti kaotada planeeringuteadete avaldamise kohustus üleriigilistes ja maakonnalehtedes.
Veel viidi seadusesse muudatused, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.
Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Seadusega need kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.
Kuus eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), mille eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Eelnõu ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.
Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.
Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.
Menetluse käigus viidi eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub eelnõu 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.
Muu hulgas täiendati eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.
Läbirääkimistel võtsid sõna Meelis Kiili Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 11, vastu aga 53 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.
Eelnõuga kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.
Eelnõuga muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.
Teisel lugemisel viis parlament eelnõusse täpsustused, et selgemalt reguleerida uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Muudatus näeb ette, et enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Jaak Valge.
Teise lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), mille eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.
Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.
Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.
Teisel lugemisel täpsustati eelnõus muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.
Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.
Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.
Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.
Läbirääkimistel võttis sõna Diana Ingerainen Eesti 200 fraktsioonist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.
Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.
Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Ühtlasi näeb eelnõu ette, et ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele ei kohaldu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lea Danilson-Järg ja Urmas Reinsalu Isamaa, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Martin Helme, Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Stig Rästa Eesti 200 fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamist toetas 16, kuid selle vastu oli 43 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.
Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Seni on vaigistushagisid olnud keeruline tavapärastest laimukaebustest eristada, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.
Eelnõuga saavad kohtud konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.
Lisaks luuakse eelnõuga kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.
Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis 11 eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE). Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.
Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.
Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.
Eelnõu esimene lugemine algas juba eilsel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Täna jätkus arutelu läbirääkimistega, kus osalesid Vladimir Arhipov Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Alar Laneman.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), mis laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.
Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.
Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.
Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.
Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi. Sõna võtsid ka Urmas Reinsalu Isamaa ja Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE), mille eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.
Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid riigilõive.
Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.
Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, tehakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning muudetakse reisiettevõtjatele lihtsamaks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile dokumente.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE), millega luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.
Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), millega keelatakse loomade heaolu kaitseks koerte püsiv ketis pidamine ja zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.
Eelnõuga keelatakse koerte püsiv ketis pidamine alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ega saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.
Eelnõu kehtestab rangemad nõuded varjupaikadele, kellele hakkab alates 2028. aastast kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.
Samuti täpsustatakse eelnõuga veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel ning keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Eelnõu suurendab ka loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.
Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.
Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.
Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.
Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.
Läbirääkimistel võttis sõna Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), mille eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.
Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), mille eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus kaasata liitlasi piirivalvesse ja korrakaitsesse.
Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse korraldada suurenenud ohu korral laevaliiklust ja kehtestada piiranguid või anda vastav ülesanne Transpordiametile. Kaitseväe juurde luuakse ka merelise ohutuse komisjon.
Samuti antakse Kaitseväele eelnõuga paremad võimalused julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitseks. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus, et laiendada Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.
Lisaks loob eelnõu selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti piirivalve ja korrakaitse tegevustesse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Meelis Kiili Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), mille eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.
Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või rünnakule, kasvatades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.
Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.
Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.
Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.
Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Kalev Stoicescu ning Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Alar Laneman.
Esimese lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.
Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse eelnõuga direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.
Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Esimese lugemise läbis ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE), mis laiendab huvide deklaratsioonis avaldatavate andmete ringi, et suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust.
Eelnõu näeb ette, et ametiisik peab esitama huvide deklaratsioonis andmed ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonidesse ta kuulub ning kas tal on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Algatajate sõnul aitab muudatus avalikkusel paremini mõista avaliku võimu teostajate tausta ning paremini hinnata nende võimalikke sidemeid organisatsioonide ja teiste riikidega.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (844 SE), millega sooviti langetada bensiini-, diisli-, gaasi- ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani ning alandada viiele protsendile toiduainete käibemaksumäär. Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärk vähendada kütusehindade tõusust tingitud ostujõu langust ning pidurdada toiduainete hinnatõusu.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 35 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Istung lõppes kell 00.04
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
