Riigikogu võttis vastu 7 seadust ja otsuse:

48 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus (1056 SE), mis muudab geenivaramu pidamise regulatsiooni ning annab geenivaramu vastutava töötleja õigused seadusega üle Tartu Ülikoolile. SA Eesti Geenivaramu esimestel tegutsemisaastatel finantseeris selle tegevust erasektor, kuid seoses muudatustega maailma finantsturgudel on alates 2005. aastast rahastatud geenivaramut peamiselt riigieelarvest.

47 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (1086 SE), mis koondab toiduvaldkonna järelevalve teostamise põllumajandusministeeriumi all oleva toidu ja veterinaarameti pädevusse. Viimane võtab vastavad pädevused üle tervisekaitseinspektsioonilt ja tarbijakaitseametilt, millest esimene tegutseb sotsiaalministeeriumi ja teine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.

48 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seadus (1089 SE), mis harmoneerib seaduse Euroopa Liidu Nõukogu vastava direktiiviga, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas. Seadus sätestab õigusliku mehhanismi töötajate kaasamise korraldusele Eestis registreeritud Euroopa ühistutes, mis on asutatud vastavalt EL Nõukogu määrusele. Seadus tagab ühistu töötajatele õiguse kaasa rääkida tööelu puudutavates küsimustes, mis puudutavad töötajate informeerimist ja konsulteerimist ning teatud juhtudel osalemist ühistu tegevuses.

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seadus (1046 SE), mis tagab kavandatava liitumise Schengeni õigusruumiga. Üldjoontes seisneb see piirivalvamise ja -kontrolli rõhu asetamises Eesti EL välispiirile. Seadus reguleerib päästeametnike töö tasustamist ja pensione, võimaldab lisaks palgale maksta lisatasusid vastavalt  ametniku auastmele. Pensioni osas sätestab seadus, et piirivalveametnikul, kes on töötanud piirivalves 20 aastat, on õigus saada pärast 55. aastaseks saamist pensioni, mille suurus on 50% tema viimasest ametipalgast või viimase viie aasta hulgast valitud soodsamaist palgast ametikohal, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seadus (1073 SE), mis viib tolliseadustiku vastavusse tollieeskirjades Euroopa Ühenduse tasandil tehtud muudatustega. Seadus täpsustab tollideklaratsiooni ja reisija deklaratsiooni esitamist reguleerivaid norme tagamaks seaduse üheselt mõistetavuse. Samuti laienevad kauba hoiulevõtmise võimalused. Kehtiva seaduse kohaselt on tollil õigus võtta hoiule kaupa, mille kogus või tolliväärtus ei ületa statistilist läve, siis edaspidi laieneb see õigus ka kaubale, mille kogus või tolliväärtus ületab statistilise läve. Isikul tekib hõivamisele kuuluva kauba puhul lisaks reekspordile ka tollijärelevalve all hävitamise ja riigi omandisse kandmise võimalus juhul, kui tollieeskirjadest tulenevaid nõudeid ei ole võimalik täita.

39 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (1020 SE), mis lihtsustab konventsiooni lisadesse kantavate liikide suhtes reservatsioonide tegemise ja tagasivõtmise. Vastav õigus delegeeritakse keskkonnaministrile. Konventsiooni kõnealustesse lisasse on kantud taime- ja loomaliigid, mida ohustab rahvusvaheline kauplemine. Igal lepinguosalisel riigil on õigus teha ettepanek uue rahvusvahelisest kauplemisest ohustatud liigi kandmiseks konventsooni lisadesse ehk teha ettepanek konventsiooni lisa muutmiseks. Kehtiva ratifitseerimise seaduse kohaselt peab praegu iga reservatsiooni tegemise ja tagasivõtmise üle otsustama Riigikogu.

41 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seadus (1083 SE), mis kiidab heaks aatomienergiaagentuuri põhikirja ja nimetatud dokumendi 1999. aasta muudatused. Seadus koostati põhjusel, et 1992. aasta algul kiideti aatomienergiaagentuuri põhikiri heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata, sest 2. jaanuaril 1992 ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus. Tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmiskirjale eelnema kas valitsuse või seadusandja otsus. Põhikirja kohaselt on aatomienergiaagentuuri eesmärk kiirendada ja laiendada tuumaenergia kasutamist rahumeelsel otstarbel kogu maailmas ning tagada kontroll, et tuumaenergiat ei kasutataks sõjalisel otstarbel.

42 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” (1071 OE), mis vahetab välja seni  kehtinud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010“. Uue strateegiaga seatav perspektiiv on oluliselt pikem ja loob võimaluse, et keskkonnastrateegias seatud eesmärkidaga saavad arvestada edaspidi ka teiste valdkondade arengukavad (nt transport ja energeetika arengukava).

Riigikogu lõpetas 8 eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1087 SE);

keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (1098 SE);

valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE);

valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1094 SE);

valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1091 SE);

valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1067 SE);

valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu (1076 SE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maapõueseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (1075 SE);

valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1101 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja 24 Riigikogu liikme algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1088 SE). Hääletustulemus: 30 poolt, 17 vastu, 2 erapooletut.

Infotunnis vastas kultuuriminister Raivo Palmaru küsimusele Sakala lammutamise ja kultuuri rahastamise kohta. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele lastehoiu võimaluste suurendamise kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimustele riigi rahaasjade kohta.

Istung lõppes kell 18.10

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus