Riigikogu võttis 70 poolthäälega (vastu ja erapooletuid ei olnud) vastu valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (464 SE). Seadus vähendab paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud väljatrükiga, lihtsustab abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning loob õigusliku aluse soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seadusemuudatusega pikendatakse ka ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning lihtsustatakse uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks vaimuliku õigusega abielusid sõlmida. Lisaks täpsustab seadus maavalitsuse ja siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimise osas, loob selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks ning lihtsustab haldusmenetlust välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi edastamise osas välisriigi saatkonnale. 

Teise lugemise läbis tänasel istungil valitsuse algatatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE), mille  põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Muudatuste alusteks on soov vähendada väikeomandi metsakasutuspiiranguid, arvestada metsamaa ja puuliikide tootmispotentsiaali puistupõhise küpsusvanuse rakendamisel ja tagada metsade majandamise käigus eraldisepõhise langi pindala varieerumise ning loomulikuma maastikku sobivuse. 

Istungil ettekandega esinenud keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi sõnul kaasati kahe lugemise vahel eelnõu arutellu Eesti Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad ning kokkuvõttes valmis 11 muudatusettepanekut. 

“Peamiselt on need suunatud sellele, et vähendada metsasektoris bürokraatiat, et asjaajamine oleks lihtsam ja selgem ning et ettevõtjaid ja erametsaomanikke mitte vaevata liigse paberite vormistamisega. Samas peaks ikkagi olema tagatud kindel ja selge ülevaade sellest, mis metsasektoris toimub, millist raiet ja milliseid metsa uuendustöid teostatakse,” märkis Tamkivi muudatusettepanekutest rääkides. 

Tamkivi tõi näitena uue muudatusettepaneku, mis leevendas veidi punkti, mis rääkis sellest, et raiete puhul oleks metsas raielangi servas olemas informatsioon selle kohta, kes töid teostab, kes on metsaomanik, lisaks nende kontaktandmed ja tööde teostamise aeg. Nimelt seda nõuet erametsa liidu ettepanekul veidi leevendati ja piirduti sellega, et infotahvel tuleb välja panna vaid lageraiete puhul ning piisab, kui sellel on välja toodud tööde teostaja andmed. 

Esimese lugemise läbis täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Kaitseliidu seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (458 SE). Esitatud eelnõuga soovib fraktsioon laiendada Kaitseliidu eriorganisatsioonide „Noored Kotkad“ ja „Kodutütred“ liikmeks astumise ja kuulumise õigust ka kodakondsuseta noortele vanuses 7-18. Täpsemalt neile, kes omavad Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. 

Eelnõu tutvustanud Marianne Mikko sõnul on Kaitseliidu noorteorganisatsioonide eesmärk kasvatada noortes armastust oma kodumaa vastu, suurendada kuuluvustunnet ja armastust eesti keele ja meele vastu ning pakkuda noortele vaimset ja kehalist võimet arendavaid tegevusi. 

“Iga laps ja noor, kes elab Eestis, võiks omada õigust sellisest tegevusest ja õpetusest osa saada. Kodakondsuse alusel noorte eristamine pigem tõrjub kui integreerib kodakondsuseta noori. Kodakondsuseta noorte osalemine Kaitseliidu noorteorganisatsioonides aitab kaasa riigikeele õppimisele ning grupikuuluvus on väga mõjus vahend riigile lojaalsuse kasvatamisel,” ütles Mikko. Seaduse jõustumine tagasiulatuvalt kohustab tema sõnul ennistama Noorte Kotkaste liikmeteks need noored, kes pärast uue Kaitseliidu seaduse redaktsiooni jõustumist organisatsioonist välja arvati. Kaitseliidu noorkotkaste ridadesse kuulub 3500 poissi. Põhiliselt puudutab kodakondsuse Mikko sõnul nõue Alutaguse maleva noormehi, aga mitte ainult. 

Riigikaitsekomisjoni liige Kaia Iva märkis kaasettekandes, et kuigi valitsus eelnõu esitatud kujul ei toetanud, siis komisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek eelnõu muudetud kujul menetlemist jätkata ning määrata pärast esimest lugemist muudatusettepanekute tähtajaks 12. novembri kell 13.00. 

Eelnõu muudatustena nimetas Kaia Iva näiteks seda, et uue sõnastuse kohaselt on kõigil Eesti Vabariigis alaliselt elavale 7–15-aastasele füüsilistel isikutel on õigus kuuluda Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred koosseisu. Ühtlasi võimaldab seaduseelnõu muudetud sõnastus võtta Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks ka Eesti Vabariigis alaliselt elavaid 7-15-aastaseid EL-i kodanikke. 

Istungil ei kogunud koosseisu häälteenamust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (498 OE). Otsuse vastuvõtmise poolt oli 30 rahvasaadikut nõutava 51 hääle asemel. 

Fraktsioon soovis teist korda sama otsuse eelnõu esitades teha valitsusele ettepaneku muuta „Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004 – 2015“ eesmärgiga luua abivajajate tegelikest vajadustest lähtuv ühtne hooldusravi korraldus. Eelnõu istungil tutvustanud Eiki Nestori sõnul on algatajate sooviks, et Vabariigi Valitsus kõnealuse kava ümber töötaks, ühendamaks ravikindlustuse, riigi ja kohalike omavalitsuste tänaseid panuseid ja  võimaldamaks seeläbi ühtset hooldusravi. 

Kaasettekandega esinenud sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna hinnangul tuleb Riigikogul tegeleda hoolekande- ja kogu selle teema arenguga terviklikult, ent hetkel on tegemist üksikettepanekuga. Ta tõdes siiski, et sotsiaalkomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu saali päevakorda lõpphääletuse läbiviimiseks, kuid konkreetset soovitust hääletamise osas kaasa ei andnud. 

Riigikogu liige Viktor Vassiljev juhtis hääletusele eelnenud läbirääkimiste käigus tähelepanu selle, et tema andmeil pole kehtivat arengukava täidetud korrektselt, viidates näiteks sellistele teemadele nagu õdede koduvisiidid ja õenduskodud. 

Riigikogu otsustas 38 poolthäälega tagasi lükata ka Sotsiaaldemokraatliku  Erakonna  fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (488 SE). Eelnõu nägi ette suurendada pere esimesele ja teisele lapsele makstavat lapsetoetust kuuekordse lapsetoetuse määrani. 

Eelnõu oma ettekandes tutvustanud Heljo Pikhof selgitas, et seadusemuudatuse väljatöötamise tingis vajadus vähendada vaesuses elavate laste arvu, toetada kõigi laste täisväärtuslikku arengut ning aidata kaasa lastega perede kindlustunde kasvule. “Vajaduspõhine lapsetoetus jagab meie lapsed kastidesse ja saadab ühiskonnale sõnumi, et laste saamise ja kasvatamisega käib kaasas rist ja viletsus. Esmalt laseme lastega perel vaesusesse langeda, siis alles annetame talle paari toidupoekorra raha,” sõnas ta. 

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna leidis aga oma kaasettekandes, et kuigi kõik komisjoni liikmed tahaks lapsi ja peresid kindlasti toetada, tuli hääletustulemus negatiivne suuresti seetõttu, et neid 106 või 107 miljonit, mis eelnõus toodu maksma läheks, eelarves välja toodud ei ole. 

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1383811047