50 poolthäälega (40 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (652 SE), mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ning tõstab selle alates 2026. aastast 65 aastani. Pensioniiga kergitatakse igal aastal alates 2017. aastast 3 kuu võrra. Seaduse eesmärgiks on kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsus ja jätkusuutlikkus. Pensioniea tõstmise kaudu kahe aasta võrra soovitakse pärast 2026. aastat 5–10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist. Samuti tähendab see pärast 2026. aastat 15 000–20 000 täiendavat töötavat inimest, mis omakorda aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust.

 

Seadus lähtub EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seatud eesmärgist tõsta elanikkonna tööjõuturult väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, s.o. 2001. aasta 59,9 aasta tasemelt 65 aastani. Pensioniea tõstmise kuni 65 eluaastani seadnud eesmärgiks enamik Euroopa Liidu riike, mõnes riigis on ülempiiriks ka 67 aastat. Eestis on meeste pensioniiga on praegu 63 aastat, naistel tõuseb see 63-ni aastani 2016. aastal.

 

Seadus paneb valitsusele kohustuse analüüsi koostamiseks 2019. aastaks käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Valitsusel on kohustus esitada vajaduse korral Riigikogule ettepanek seaduses sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.

 

86 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus (701 SE), mis võimaldab taotleda toetust ka nendel põllumajandustootjatel, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

 

89 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (673 SE), mis tõstab automaatse liiklusjärelevalve ning sellele järgneva kirjaliku hoiatamismenetluse ökonoomsust, kiirust ja usaldusväärsust. Seadus lihtsustab juriidilisele isikule ja asutustele trahviteate elektroonilise kättetoimetamise korda ja minimeerib ühtlasi trahviteate edastamisel vigade esinemise võimalusi.

 

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (678 SE) loob volitusnormi spordiregistri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks.                 

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE) viib seadusesse kaevandamisjäätmeid käsitleva regulatsiooni, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest. Need kehtestavad miinimumnõuded vältimaks või vähendamaks kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimese tervisele kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest.

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE) kaotab ära koolieelses lasteasutuses viibivate laste jaotamise rühmadesse vanuse järgi ja loob võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht juhul kui valla või linna territooriumil on vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE) tagab riigi eelarveliste vahendite säästliku kasutamise ning väldib olukorra, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Eelnõu kehtestab mitmed uued riigilõivud ning täpsustab ja ajakohastab uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni kaubandusliku meresõidu koodeksis. Uppunud vara ülestõstmise regulatsiooni laiendatakse lisaks territoriaalvetele ka majandusvööndisse ja laevatatavatesse sisevetesse uppunud varale.

Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) sätestab aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aja ja keelu seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõu täpsustab seaduses pakendmaterjali liigitust.

Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE) viib Eesti õigusraamistiku kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt alates 1. jaanuarist 2011 võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE) tagab Eesti valmisoleku eurole üleminekuks. Eelnõu sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel.

Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) loob õigusliku olukorra isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Seaduse jõustumisel on nimetatud isikutel õigus keelduda andmast selgitusi ja ütlusi, kui see võib lõppeda talle informatsiooni andnud isiku tuvastamisega.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele inimarengu aruande ja Mai Treiali esitatud küsimusele säästva sotsiaalse arengu kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Toomas Trapido esitatud küsimusele ohtlike transiitveoste ja Aivar Riisalu esitatud küsimusele päästeteenistuse võimekuse kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Inara Luigase esitatud küsimusele aktsiiside ja Helle Kalda esitatud küsimusele omavalitsuste rahastamise kohta.

 

Istung lõppes kell 18.56.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus