Riigikogu võttis vastu parlamendiliikmete kuluhüvitisi vähendava seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu parlamendiliikmete kuluhüvitiste määra langetava seaduse ja veel kolm seadust, mis puudutavad kollektiivse esindushagi esitamise õigust, uute põlevkivi kaevandamislubade menetluste peatamist ja isikut tõendavaid dokumente. Lisaks otsustas Riigikogu suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.
Riigikogu võttis vastu Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse (545 SE).
Seadusega langetatakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise ülempiir 30 protsendilt 25 protsendile Riigikogu liikmete ametipalgast, mis on praegu 5979,95 eurot. Riigikogu liikmete palk muutub iga aasta 1. aprillil indekseerimise tulemusel.
Muudatuse tulemusel on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Tööga seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Lauri Hussar Eesti 200 ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) (334 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis tagab tarbijatele kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Seaduse eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.
Seadusega antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.
Seadusega seatakse kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv – 10 inimest, kui kohtusse pöördub tarbijaühendus, ja 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus. Kollektiivse esindushagi menetlust kohaldatakse üksnes füüsiliste isikute kollektiivsete huvide rikkumise korral. Veel näeb seadus ette, et kollektiivse esindushagi menetluses tehtud lahendid tehakse avalikult teatavaks, kuna nende vastu on suure tarbijate arvu tõttu avalik huvi.
Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse (435 SE), millega peatatakse 2026. aasta 1. jaanuarini uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.
Seaduse kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.
Seadus võimaldab erandeid, kui soovitakse laieneda olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mait Klaassen Reformierakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 21 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.
Seadusega võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.
Lisaks hakatakse ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.
Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget, kaks Riigikogu liiget jäid erapooletuks.
Otsustati suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas
Istungil võeti vastu Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ (542 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia võrra koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb pangale tasuda viie aasta jooksul.
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena aastatel 2025–2029. Kokku emiteerib pank 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses neli miljardit eurot.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale nii Venemaa agressiooni ajal kui ka hiljem riigi taastamisel. Panga hinnangu kohaselt võib nende investeeringute maht Ukrainas kasvada 2027.–2032. aastal kolme miljardi euroni aastas. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud üle 4,5 miljardi euro.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE), millega sätestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise alused ja tehakse muudatusi, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti.
Eelnõuga täiendatakse täiskasvanute koolituse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga, milles defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, määratakse kindlaks läbiviijad ning kehtestatakse nõuded mikrokvalifikatsioonitunnistusele.
Eelnõu järgi on mikrokvalifikatsiooniõppe maht viis kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Kõrgkoolid võivad enda pakutud mikrokvalifikatsiooni nimetada ka mikrokraadiks, kui mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole moodustavad tasemeõppe õppeained. Õppijal on võimalik õpinguid jätkates taotleda mikrokraadi arvestamist formaalõppes.
Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid hakatakse eelnõu järgi rakendama 2025. aasta 1. septembrist.
Kaks eelnõu läbisid esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE), mille eesmärgiks on haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamine. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring.
2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks. Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) muudatused käsitlevad sätteid, mille eesmärk on soodustada erinevate meetmete kaudu taastuvenergia kasutuselevõttu.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus on seotud kõnesolevas eelnõus kavandatud planeerimisseaduse muudatustega. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele menetlustele. Muudatus mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid.
Keskkonnatasude seaduse kavandatud muudatused on seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga.
Planeerimisseaduse kavandatud muudatused on seotud õigusnormidega, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Muudatustega täpsustatakse seniseid õigusnorme, tagatakse menetlusnormide õigusselgus ja hõlbustatakse planeerimismenetluse läbiviimist. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise korraldajaid. Planeerimismenetluse muudatuste eesmärk on muuta selgemaks ja kiirendada taastuvenergeetika projektidega seonduvat menetlust.
Läbirääkimistel osalesid Mart Maastik Isamaa, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Igor Taro Eesti 200 fraktsiooni nimel. Läbirääkimistel osales ka kliimaminister Yoko Alender.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 47 liiget.
Istung lõppes kell 17.00.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
