Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Seadusega ratifitseeritakse Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatus. Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC), mida kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises. Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seekaudu globaalse kliimasoojenemise vähendamine.

Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Kigalis tehtud muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale.

Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest.

Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.

Valitsuse algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse (528 SE) poolt hääletas 75 saadikut, vastu oli 4 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) näeb ette suurendada SA KredExi kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära, et sihtasutus saaks jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole. Nii võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus.

Piirmäärade tõstmine võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse eelnõuga (488 SE) kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.

Eelnõuga kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.

Eelnõuga suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.

Eelnõuga luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Praegu vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Eelnõu järgi võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ja veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest.

Kui autojuht on jätnud korduvalt raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud trahvid tasumata ja on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise, võib politsei autojuhile aresti taotleda. See muudatus on eelnõu seletuskirja järgi oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kes jätavad suure osa trahvidest tasumata ja kellele täitemenetlus ei kohaldu.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (381 SE) muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid ning seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.

Eelnõu eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Eelnõule tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega poeskäigul vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla ülejäänud müügisaalist ega väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma ning vähendada alkohoolse joogi omandamist nn emotsiooniostuna.

Eelnõusse viidi sisse muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, seda ja kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.

Reklaamiseadust on kavas muuta nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Peeter Ernits Keskerakonna fraktsioonist ning Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 27 saadikut, vastu oli 42 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Täiskogu tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda kahe eelnõu esimene lugemine:

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS).

Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris.

Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel.

Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE).

Eelnõuga vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201712121000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside