Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded.

Õiguskomisjoni ja valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seadusega (osa võõrandamine) (148 SE, ühendatud eelnõud 101 SE ja 117 SE) kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord, st kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.

Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris).

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Kivimägi (RE) märkis, et seadusega luuakse konkurentsivõimelised tingimused täiendava kapitali kaasamiseks. Tema sõnul välditakse seeläbi ettevõtjate liikumist lähiriikidesse, kus seni on kehtinud kapitali kaasamise puhul võrreldes Eestiga leebemad nõuded, ning seega ka kahju tekitamist Eesti majandusele ja ettevõtlusele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE), millega täpsustatakse Eesti Panga Nõukogu koosseisu moodustamise aluseid ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

Eelnõu kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu fraktsioonide esindajad ja nõukogu esimehe poolt esitatud neli valdkonna asjatundjat. Täpsustatakse, et Eesti Panga Nõukogu liikmetel peavad olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Seadusemuudatus tagab õigusselguse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamisel ning välistab tulevikus olukorra, kus nõukogu järgmise koosseisu nimetamine viibiks.

Eelnõu teine lugemine katkestati 17. detsembril toimunud Riigikogu istungil, mille järel küsiti eelnõu menetlemise jätkamiseks selle kohta arvamust Euroopa Keskpangalt. Teise lugemise käigus esitas rahanduskomisjon eelnõule kaks muudatusettepanekut, mille eesmärk on tagada eelnõus kasutatud mõistete ning ettenähtud menetluste piisav selgus. Ettepanekutega täpsustatakse Riigikogu fraktsioonide kandidaatide esitamist ja esindajate nimetamist Eesti Panga Nõukogusse, asendusliikme nimetamise korda ja volituste kestust ning toimimist juhtudel, kui Eesti Panga Nõukogu liikme suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas või kui tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu.

Esimese lugemise läbis Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE), millega laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Eelnõu tutvustanud Jüri Jaanson (RE) osundas erineva kuulmiskaotuse ulatusega inimeste erinevatele kommunikatsioonivajadustele. Tema sõnul vajavad puuduliku kuulmisega vaegkuuljad kõnest arusaamiseks subtiitreid ning kurdid viipekeelt, mis on nende emakeeleks. Jaanson toonitas, et oluline on viipekeelsete kurtide infovajadustega arvestamine ning nende kaasamine Eesti inforuumi ja ühiskonda.

Kultuurikomisjoni liige Marko Šorin (K) tutvustas eelnõu kohta komisjonile esitatud arvamusi ning andis ülevaate komisjoni istungitel arutatust. Šorin tõi välja, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Helmen Kütt (SDE) ja Jüri Jaanson (RE).

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]