Riigikogu võttis vastu õpetajate palga alammäära tõstva seaduse
Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, millega tõstetakse õpetajate palga alammäära.
Õpetajate palga alammäär tõuseb 1803 eurolt 1820 eurole, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, 2184 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves 9,27 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi. Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumaht ei muutu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (389 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Teise lugemise läbis kolm eelnõu
Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.
Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on Euroopa Liidus üle 45 miljoni kasutaja. Sellised platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.
Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.
Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.
Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõuga (398 SE) viiakse nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid.
Mullu jõustus ELi niinimetatud MiCA määrus, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõigis liikmesriikides. Eelnõuga tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.
Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Eelnõuga on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve tegemiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muu hulgas muudatus, millega pikendatakse uutele nõuetele üleminekuperioodi kuue kuu võrra. See tähendab, et turuosalised peavad määruses sätestatud nõuetele üle minema hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna ning Maris Lauri Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) võimaldab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.
Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse kasutusele tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse mitu muudatust, mis puudutavad ennekõike tubakatoodetega seotud riigilõive. Samuti viidi eelnõusse sisse muudatus, mille järgi saavad hambaarstid sama moodi kui arstid osaleda koos erihambaarstiga eriarstiabi osutamisel vastavalt oma pädevusele ja kogemusele.
Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis viis eelnõu
Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.
Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.
- aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.
Eelnõu järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus viis kuni tuhat eurot ning maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.
Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.
Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 52 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.
Kõigil on kohustus kohalikule omavalitsusele abivajavast lapsest teada anda, kuid sellest hoolimata jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.
Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid töödelda.
Eelnõuga parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ja kindlustada peres kasvavate laste heaolu.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu kohalikule omavalitsusele varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE) võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõuga langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt häälestas 19 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku.
Eelnõu võimaldab Kaitseväe Akadeemial ja Eesti Lennuakadeemial alates uuest õppeaastast koostööd teha. Kaitseväe Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet ja hankida piloodiõppe osas teenuse Lennuakadeemialt. Selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.
Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.
Riigikogu 45 liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) järgi saavad alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastased inimesed. Praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud.
Eelnõu algatajad soovivad muudatusega kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Hääletamis- ja kandideerimisõigus on jätkuvalt Eesti kodanikel ning Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Irja Lutsar Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas neli ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Menetlusest langes välja viis eelnõu
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu (406 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek alandada kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaks viiele protsendile.
Seletuskirja järgi oli eelnõu eesmärk suunata inimesi tarbima tervislikemaid tooteid ja parandada seeläbi nende toitumisharjumusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna ning Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 12 ja vastu kaks Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis“ eelnõuga (408 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek kehtestada digitaalsete teenuste maks, tagamaks, et suure käibega rahvusvahelised digitaalteenuste pakkujad panustaksid õiglaselt selle riigi eelarvesse, kus nad tulu teenivad. Maksumäär olnuks eelnõu järgi kümme protsenti ja seda pidanuks tasuma välismaised juriidilised isikud, kelle eelneva aasta globaalne käive on vähemalt 750 miljonit eurot ja kes teenivad Eestis digitaalsete teenuste müügist vähemalt 100 000 eurot tulu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 13 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõuga (407 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek tõsta kohalikele omavalitsustele makstava noorte huvitegevuse toetuse summa 14,25 miljonile, nagu see oli enne 2022. aastat. Esitajate sõnul ei suuda omavalitsused täies mahus katta huvitegevuse vajadusi ning toetuse suurendamine aitaks parandada huvihariduse kättesaadavust ja pakkuda noortele mitmekesisemaid võimalusi.
Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Lauri Laats.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 11 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (405 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus.
Seletuskirjas viidati, et koolispordil on oluline osa nii laste liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujundamisel. Esitajad märkisid, et keskselt koolisporti toetanud organisatsioonidelt Eesti Koolispordi Liidult ja Eestimaa Spordiliidult Jõud võeti ära kokku pool miljonit eurot, mis jagati maakondlikele spordiliitudele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna ja Kristina Šmigun-Vähi Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt kümme ja vastu 40 Riigikogu liiget.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (411 SE) sooviti lisada seadusesse koosseis, mis näeks ette karistuse süütuse presumptsiooni põhimõtte eiramise eest.
Eelnõu kohaselt saanuks tegevuse eest, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta käsitletakse isikut kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandjate puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi“ eelnõu (395 OE) ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 23.50.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
