Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel kaugosalusega istungil vastu finantsstabiilsust, riigi tarkvara, nakkushaiguste ennetamist ning mittesularahalisi maksevahendeid puudutavad seadused.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (312 SE), mille peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seadus (308 SE) sätestab ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (347 SE) tehtavad muudatused aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel.

Ka seni kehtinud seadus nägi ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võisid Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus vastu võetud seaduse järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab seadus kehtestada nõudeid nende korraldamisele.

Seadusega võimaldatakse nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab valitsus Terviseameti ettepanekul. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse valitsuse määrusega.

Kui seni kehtinud seaduse kohaselt sai väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis uue seadusega luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (R), Siret Kotka (K) ja Indrek Saar (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 39.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadusega (mittesularahalised maksevahendid) (351 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Seadusega tõstetakse muu hulgas omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ (262 OE) luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Kallas (R), Jaak Valge (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Kersti Sarapuu (K), Alar Laneman (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Viktoria Ladõskaja-Kubits (I), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Siim Pohlak (EKRE).

Kunnas tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 69 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 18 ning erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud. Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Seadus sätestab, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustust ei ole sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon on tagantjärele teinud otsuse tunnistada ebaseaduslik abi siseturuga kokkusobivaks. Samas, kuna ka nendel juhtudel, kui ebaseaduslik riigiabi on tagantjärele tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, tuleb liikmesriigil nõuda riigiabi saajalt tagasi intress ebaseaduslikult abilt, sätestatakse eelnõuga intressi maksmise kohustus ja täpsustatakse intressimäära arvutamist ja kohaldamismeetodeid. Intressimäära arvutamine ja kohaldamismeetodid on sarnased sellega, kui intressi maksmise kohustus kaasneb ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasi nõudmisega. Euroopa Komisjoniga sarnase intressi arvestamise põhimõtte kohaldamine riigisiseses õiguses tagab intressi arvestamise ja meetodi kohaldamise ühetaolisuse.

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (216 SE) luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. Muudatus võimaldab sõiduki juhile määrata mõjutusmeetmena 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.

Rahunemispeatusega luuakse veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile tähelepanu pöörata. 45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saavad eelnõu järgi trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.

Eelnõule lisatud muudatused puudutavad isiku kaebeõigust mõjutusmeetme kohaldamisega seoses. Kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, siis on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule.

Samuti sätestatakse, et kui isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastatakse talle selle kohta vastavasisuline teade. Eeldatavasti märgitakse teates ära, et isik ei ole kinni pidanud mõjutusmeetme tingimustest ning sellest tulenevalt on tal kohustus täita talle juba kinnipidamisel kättetoimetatud lühimenetluse otsuses märgitud kohustus tasuda trahv.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Riina Sikkut (SDE),

Riigikogus oli üks ettekanne

Siseminister Kristian Jaani tutvustas siseturvalisuse arengukava aastateks 2020–2030, milles lepitakse kokku eesmärgid ja tegevussuunad selleks, et Eestit järgmisel kümnendil turvalisena hoida.

Jaani sõnul on arengukavas seatud turvalisuse keskmesse inimene – tema elu, tervis ja vara ning turvaline elukeskkond. „Meie eesmärk on, et Eestis inimesed tunnevad end turvaliselt ja aitavad ise kaasa sellele, et nende kodus ja riigis laiemalt oleks turvaline ning et samas oleks meie riigis olemas professionaalne ja kaasaegne siseturvalisuse eest seisev ametkond,“ ütles Jaani.

Ministri sõnul on olulisemad muutused, mida on järgmisel 10 aastal turvalise Eesti loomiseks vaja, koondanud viide fookusesse: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine; kiire ja asjatundlik abi; kindel sisejulgeolek; tõhus rahvastikuhaldus ning viiendaks tark ja innovaatiline siseturvalisus.

„Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel 10 aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogilise võimekuse arendamisega,“ rääkis siseminister.

Eesti inimesed tunnevad end ministri sõnul turvaliselt: 92 protsenti inimestest leidis 2020. aastal avaliku arvamuse uuringule vastates, et Eesti on elamiseks turvaline riik ning 2017. aasta statistika kohaselt on Eesti Euroopa Liidus turvatunde pingereas seitsmendal kohal. „Tahame hoida järgmisel kümnel aastal turvatunnet vähemalt samal tasemel, kuid anname aru, et pidevalt muutuvas maailmas on see tõsine väljakutse,“ ütles Jaani.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE), Marek Jürgenson (K), Mart Helme (EKRE), Hanno Pevkur (R) ja Alar Laneman (EKRE).

Istung lõppes kell 18.47.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside