Riigikogu võttis vastu merejulgeolekut tugevdava seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust, millest ühega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks, ning teisega tugevdatakse merejulgeolekut Eesti merealal.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 SE), mille seletuskirjas viidatakse, et Eesti seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
Vastu võetud seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.
Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest alates aega kaks kuud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jaanus Karilaid Isamaa, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Anti Haugas Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200 ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 60 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) (565 SE), mille eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist.
Seadusega tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Muudatuse kohaselt saab Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.
Seadusega täpsustatakse ka meetmeid, mida Kaitsevägi saab oma ülesannete täitmisel kasutada Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Meelis Kiili Reformierakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE), mille eesmärk on tagada haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parem kättesaadavus. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapiaks ette nähtud ravimi valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring.
2022. aastal loodud haiglaerandi regulatsioon seab uudsete ravimite valmistamisele ja kasutamisele ranged piirangud, kuid seletuskirja kohaselt on ilmnenud vajadus neid leevendada. Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt võib haiglaerandi korras uudset ravimit valmistada vaid üks loa omaja ja seda vaid kuni 10 patsiendile. Samuti vähendatakse muudatustega halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu.
Samas jäävad kehtima kõik senised nõuded valmistatavate ja kasutavate ravimite kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele ning patsientide kaitse ja ohutus jäävad loataotluse hindamisel esmatähtsaks. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse kaks muudatusettepanekut, neist ühe kohaselt hindab patsiendi õiguste kaitse, ohutuse ja heaolu tagamist lisaks Ravimiametile ka eetikakomitee. Teise muudatuse järgi võib Ravimiamet enne haiglaerandi loa väljastamist kaasata haiglaerandi ravimi hindamisse koosseisuväliseid eksperte ja Terviseameti.
Läbirääkimistel võttis sõna Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE), mis näeb ette Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise, et Eesti saaks ametlikult instituudi osaliseks.
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on 1995. aastal Stockholmis loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle maailma. Instituudi nõukogu kiitis Eesti ühinemise heaks 2021. aasta lõpus ning sellest ajast alates on Eesti osalenud nõukogu istungitel ja üritustel. IDEA-l on 35 liiget ja kaks jälgija staatuses osalist.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli neli, vastu aga 38 Riigikogu liiget.
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE), millega tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antaks vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, mille kohaselt tagastatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe.
Politsei- ja Piirivalveamet saab eelnõuga õiguse nõuda DNA-ekspertiisi, kui inimene taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis välja antud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Lisaks loob eelnõu isikusamasuse kontrollimise võimaluse Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE), millega sooviti tühistada mootorsõidukimaks, mis algatajate hinnangul on kahjustanud inimeste toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja Isamaa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 47 ja selle vastu oli 25 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE), millega sooviti kehtestada Eestis tegutsevatele pankadele täiendav tulumaksukohustus erakorraliselt kasumilt. Algatajate hinnangul motiveeriks kõrgem maksukohustus krediidiasutusi muutma oma intressipoliitikat ja tooks ka riigieelarvesse lisatulu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna ja Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 46 ja vastu 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni“ eelnõu (569 OE). Eelnõuga sooviti teha valitsusele ettepanek peatada ajutiselt kõigi tuuleparkide planeeringute menetlemine ja keelata uute planeeringute algatamine, kuni infraheli mõõtmiste metoodika ja inimeste tervisele ohutute helirõhutasemete piirväärtused on ajakohastatud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mario Kadastik Reformierakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 11 ja vastu hääletas kolm Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Istung lõppes kell 20.04
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
