Riigikogu võttis vastu kaks seadust.

Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (327 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

Seaduse järgi hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid nagu näiteks YouTube, Vimeo ja Dailymotion. Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord.

Seadusega kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem vastavaks uutele audiovisuaalmeedia teenustele nagu näiteks suuremate uudisteportaalide veebitelevisioon. Teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ja avalikustama omandistruktuuri.

Seadusega ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamiseks kohalduvaid reegleid. See puudutab näiteks Netflixi, Amazon Prime Videot, iTunesi, aga ka kodumaiseid videolaenutusi. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskava.

Ajutise televisiooniloa omanik ei pea koostama ligipääsetavuse tegevuskava, kuivõrd see koostatakse korraga nelja aasta kohta.

Seadusega vähendatakse kohustuslikku uudistesaadete mahtu ehk televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustust uudiseid vahendada kuuelt päevalt viiele päevale nädalas ning uudistesaadete osakaalu programmist viielt protsendilt kahele protsendile.

Seadusega sätestatakse, et meediateenus ei tohi kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ühegi grupitunnuse, näiteks kodakondsuse, soo, rassi või vanuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.

Seadusega tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada oma omandistruktuur. Haridus- ja Teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest. Pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega seniselt 20 päevalt 30 päevale. Rõhutatakse meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevale.

Seadusega kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, umbes paarikümmet ettevõtjat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Juske (SDE), Heidy Purga (R), Jaak Valge (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Aadu Must (K).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (417 SE) luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime tagamisel ja liitlaste vastuvõtmisel ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni.

Seaduses sätestatud riigikaitseülesanded on mõeldud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks.

Seadusega uuendatakse muuhulgas sundkoormiste regulatsiooni, näiteks muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse Kaitseressursside Ametile (KRA) ja Kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele.

Vabariigi Valitsusele antakse samasisuline volitus, kui asju on vaja sundvõõrandada või sundkasutusse võtta vältimatu vajaduse korral enne kõrgendatud kaitsevalmiduse välja kuulutamist lisaõppekogunemise korraldamiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. Senine riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

RRSi, PKTSi, KonSi ja RLSi muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRSi ja PKTSi menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.

Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni.

Tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest tehti 2020. aastal leevendused loometoetuste taotlemiseks ja leevendustega jätkati 2021. aastal. Ajutiselt peatati piirang toetust juba saanud loovisikule kahe aasta jooksul toetust mitte uuesti anda. Samuti lubati ajutiselt loometoetuse kõrvale teenida kuni ühe miinimumpalga ulatuses tulu kuus. Eelnõuga pikendatakse neid leevendusi 2022. aasta lõpuni.

Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium.

Loometoetuse saamiseks peab loovisik olema kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ja teoseid avaldanud. Eelnõu sätestab leevenduse, et kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel, saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise, lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra.

Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.

Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumpalga kõrval ka ravikindlustuse ja teised sotsiaalmaksu regulaarsetest maksetest tulenevad hüved.

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (420 SE) reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Eelnõuga kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.

Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.

Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Margit Sutrop (R) ja Ülle Rajasalu (R).

Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõuga (487 SE) luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Eelnõu näeb ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise korra, samuti volitused toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu reguleerib toetuse saamise kohta avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.

Teise lugemise käigus tegi juhtivkomisjon eelnõusse muudatuse, millega võimaldatakse maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ka välissuhtlemise seaduse § 8 lõike 4 alusel ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse toetusmeetmete rakendajale toetustingimustele vastamise tuvastamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Riina Sikkut (SDE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Henn Põlluaas (EKRE), Andres Metsoja, Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 22 poolt, 55 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (406 SE) esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Eelnõuga tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.

Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.

Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.

Eelnõuga vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.

Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.

Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5 – 4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult kolme aasta jooksul 2024. – 2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.

Teise lugemise käigus otsustas juhtivkomisjon teha eelnõusse muudatusi. Üks muudatus puudutab maa korralise hindamise metoodikat. Lisaks muudetakse eelnõu jõustumissätet, mille järgi jõustub eelnõu vastuvõtmise korral 15. märtsil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Aivar Kokk (I), Aivar Sõerd (R), Riina Sikkut (SDE), Andres Metsoja (I), Heiki Hepner (I), Jürgen Ligi (R), Mihhail Lotman (I), Toomas Järveoja (R).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 7 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõuga soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik.

Eelnõu eesmärgiks on maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske.

Eelnõust jäeti välja virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt täiendava aruandluse nõudmine lisaks majandusaasta aruandele. Eelnõuga  tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 100 000 euroni ja sõltuvalt tegevusalast 250 000 euroni.

ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse.

Lisaks on eelnõus muudatused kasusaajate andmekogu asutamisega seonduvalt, mis võimaldavad pankadel esitada vajadusel pangasaladust andmekogule ja registripidajal määrata valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise korral trahvi. Rahapesu Andmebüroole antakse õigus teostada oma töötajate ja ametnike osas taustakontrolle.

Eelnõust jäetakse välja olulise osaluse omamise ja järelevalvetasu regulatsioon ja muudetakse ka seaduse jõustumise ja rakendamise tähtaegu. Ettepaneku kohaselt jõustub seadus 15. märtsil 2022. Virtuaalvääringu teenusepakkujad peavad oma tegevuse viima kooskõlla suuremas osas ja esitama dokumendid 15. juunile 2022. aastaks. Lisaks lükatakse edasi erakorralise omavahendite auditi aega 15. augustist 2022 1. jaanuariks 2023.

Eelnõu arutelus osalesid 25 huvigrupi esindajad, kelle seisukohtadega arvestati  menetluse käigus tehtud muudatusettepanekute kaudu.   

Läbirääkimistel võttis sõna Ruuben Kaalep (EKRE).

Istung lõppes kell 19.56.     

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]