Riigikogu võttis neljapäeval vastu maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (516 SE). Riigikogu täiendas seadust menetluse käigus oluliselt, näiteks laiendab seadus maavanema õiguseid.

Valitsuse algatatud seaduse algne eesmärk oli maareformi seadusesse sisse viia alus maa järelmaksunõuete infosüsteemi asutamiseks. Maa järelmaksunõuete infosüsteemi sisestavad maavalitsused maareformi käigus erastatud maade eest tasumisel antud järelmaksude, riigimaa kasutusvalduste ja hoonestusõiguste lepingud, kontrollitakse laekunud summade korrektset jaotust võlgnike lõikes ning saadetakse võlgnikele meeldetuletus- ja saldokinnituskirju. Samuti teostatakse maavalitsustes maksetähtajaks tasumata jäänud summade kohta võlamenetlustoiminguid, milleks on kohtutäituritele ja kohtutele materjalide esitamine.

Riigikogu menetluse käigus täienes seadus oluliselt ja seadus muudab ka maa hindamise ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadust ning täitemenetluse seadustikku.

Nii sai valitsusele õiguse reguleerida hoonestusõiguse seadmise menetlust, määrata tähtaegu ja hoonestusõiguse seadmise tingimusi. Olulised hoonestusõiguse seadmise tingimused on hoonestusõiguse aastatasu suurus, selle muutmise võimalus ja hoonestusõiguse aastatasu muutmise alused. Ka ütleb seadus, et maareformi käigus ei seata hoonestusõigust ehitusloa alusel, kui selle alusel ei ole ehitamist alustatud. Maareformi üks peamisi eesmärke on olnud, et ehitise omanik saaks ka ehitisealuse maa omanikuks. Seaduse kohaselt on seaduslikus korras väljaantud ehitusluba võrdsustatud ehitisega, mis tähendab, et ka kehtiva ehitusloa alusel on võimalik maad erastada ja hoonestusõigust seada. Maareformi käigus on antud isikule võimalus realiseerida ehitusluba ehitise püstitamise teel. Olukorras, kus isik ei ole ikka veel alustanud ehitise püstitamist, pole põhjust eeldada, et tal on tegelik huvi ehitusloa realiseerimiseks. Maareformi lõpetamise eesmärki silmas pidades on vajalik välistada maa omandisse või kasutusse andmine neile isikutele, kes pole ehitusloa väljastamisest saadik ehitama asunud ega maareformi läbiviimise vastu huvi tundnud. Kuna isik ei ole aastate jooksul realiseerinud oma õigust ehitada, siis kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üles isiku ootuse, et õiguslik olukord ei muutu.

Maavanemale annab seadus võimaluse volitada hoonestusõiguse seadmise lepingut sõlmima maavalitsuse ametnikku. Samuti annab seadus võimaluse riigimaale hoonestusõiguse seadmise lepingu kirjalikus vormis sõlmimiseks. Menetluse efektiivsuse huvides toimub maareformi läbiviimisel nii maa tagastamise kui ka erastamise lepingute sõlmimine kirjalikus vormis. Erandiks on vaid juhud, kus maa omandaja soovib kasutada järelmaksu. Sellisel juhul sõlmitakse leping notariaalses vormis, et võlanõuet hüpoteegiga tagada. Ka piiratud asjaõiguse seadmine, näiteks põllumajandusmaa kasutusvaldusega koormamine, toimub kirjalikus vormis. Hoonestusõiguse aastatasu suurus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatisena maavanema kirjaliku avalduse alusel. Ka siin on loobutud notariaalsest vormist eesmärgiga muuta menetlus kiiremaks ja odavamaks.

Seadus täpsustab maareformi käigus kasutusvaldusesse antud põllumajandusmaa omandamise piiranguid.  Seni on kasutusvaldusesse antud põllumajandusmaa omandamist on piiratud lähtudes riigi huvidest, mis on seotud looduskaitse, muinsuskaitse ja maavaradega. Seaduse kohaselt ei ole maavanemal kui riigivara valitsejal õigust keelduda maa müügist olukorras, kus maa on riigile vajalik erinevate riiklikult tähtsate joonehitiste, näiteks tee või raudtee, sh Rail Baltic, rajamiseks. Selleks, et välistada riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajaliku maa võõrandamine kasutusvaldajale, tuleb maavanemal eelnevalt välja selgitada riigi vajadused. Riigi huvide kiiret väljaselgitamist võõrandamise menetluses võimaldab riigi kinnisvararegister. Samuti võib kasutusvaldusesse antud maa olla vajalik kohalikule omavalitsusele nt jalgrattateede rajamiseks. Maavanemale sai seadusega võimaluse peatada maa omandamise menetlus olukorras, kus kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil. Menetlus peatatakse kuni asjas tähtsust omavate asjaolude selgumiseni.

Seaduse  vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse (547 SE), millega sai rahandusministeerium võimaluse vajadusel arveldada riigikassa vahendusel Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega seotud makseid. Seadus jõustub 1. veebruaril 2014. aastal.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse (515 SE). Seadus on suunatud maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisele, Balti riikide tollikoostöö parandamisele ning rahapesuvastase võitluse meetmete täiendamisele. Seadus tõstab sularaha deklareerimata jätmise eest ette nähtud karistusmäära, et ühtlustada see teistes Euroopa Liidu (EL) riikides kehtestatud sanktsioonidega. Praegu kehtiv trahv on EL-i üks madalamaid, lisaks ei saanud raha konfiskeerida. Seadus jõustub 2014. aasta 1. veebruaril. Sätted, mis puudutavad majandustegevusega seotud teadete esitamist Eesti teabevärava kaudu, jõustuvad koos majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega 2014. aasta 1. juulil.

Riigikogu võttis 75 poolthäälega (lisaks jäid kaks Riigikogu liiget erapooletuks) vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (478 SE). Seaduse alusel kuuluvad vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel arvestamisele need gümnaasiumis õppivad perekonnaliikmed, kes ei ole alaealised.

Riigikogu käsitles viimase päevakorra punktina olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Peretoetuste mõju sündivusele ja laste heaolule” arutelu. Ettekandjateks olid Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar, Tallinna Ülikooli vanemteadur Marge Unt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Urve Palo.

Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar ütles oma ettekandes, et Eesti inimesed tahavad lapsi saada võrreldes muu Euroopaga. „See on üks kõige olulisemaid asju ja sellega on Eestis tegelikult väga hästi,“ ütles Ainsaar. Ta rääkis, et Euroopas mõjutavad erinevad hirmud, kas lastega saadakse ikka hakkama, laste saamise soovi. Eestis erinevad inimesed selle poolest, et norm ehk see, mida ühiskond arvab, ei mõjuta laste saamise soovi. „Eesti inimestel või noortel inimestel on üsna ükskõik, mida ühiskond või teised inimesed neilt ootavad. Nad on üsna egoistlikud ja lähtuvad enda isiklikest arusaamadest sellel puhul,“ selgitas Ainsaar.

Lastesaamise edasilükkamise peamisteks põhjusteks on Ainsaare sõnul erinevat liiki majanduslikud põhjused. Peale raha on oluline ka partneri küsimus, kas partnerit pole või ta ei taha lapsi. Paljud noored arvavad ka, et pole lihtsalt õige aeg. Enne on vaja õppida või midagi elus ära teha. Samuti on raskusi töö ja pereelu ühitamisega. Kokkuvõttes on iibe tõstmisel midagi, mida riik saab teha ja on ka midagi, mille suhtes riigil on raske midagi muuta.

Ainsaar tõi välja, et Eesti perepoli
itika on muutunud tugevamaks. „Meil on põhjust arvata, et Eestis on vanemlus selektiivne. Seda näitavad need uuringud, mis on tehtud vanemahüvitise kohta. Põhimõtteliselt ütlevad need uuringud, et alates ajast, mil vanemahüvitis rakendus, on julgustust saanud sellest enam pigem heal järjel lapsevanemad. Eesti jaoks on tulemus väga positiivne. Need pered, kus on lapsed, nende elu on õnnelikum, eluga rahulolu on kõrgem. Kui me vaatame natuke edasi, siis me näeme, et see on eelkõige selle tõttu, et vanemlus on eelselektiivne. Lapsevanemateks hakkavad juba need inimesed, kes on teatud isikuomadustega, majandus seejuures liiga palju ei mõjuta,“ rääkis Ainsaar.

Tema hinnangul ei peaks lapsetoetusi diferentseerima või peaks sellega olema ettevaatlik. Samas tegi ta ettepaneku võtta lapsetoetuse asemel kasutusele termin lapseraha, sest see ei stigmatiseeri.

Ainsaar kinnitas, et poliitikad loevad inimeste jaoks, mida tõestab see, et sündivus on kasvanud jõukama elanikkonna seas. Eesti eesmärk peaks olema samas, et kõikides peredes sünniks lapsi. „Me tahame, et kõigil oleks lapsed ja perekonnad. Laps on kallis, seda on arukas kuidagi kompenseerida kõigil tasanditel – riik, omavalitsus, kaaskodanikud ja muu abiga,“ ütles lõpetuseks Ainsaar.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Marge Unt ütles oma ettekandes, et 20-40-aastased noored lükkavad esimese lapse saamist edasi, sest pole sobivat partnerit või tuntakse end laste saamiseks liiga noorena. Ta tõi välja, et leibkondade struktuur on muutunud ja väga paljud elavad üksi võrreldes üle kümne aasta taguse ajaga. Unt märkis, et kuna laste saamise edasilükkamisel on suuresti tegemist inimeste enda probleemidega, on nende lahendamisega raske midagi ette võtta. Ta tõi välja samas ühe barjääri, mille puhul võiks saada midagi ette võtta - elamistingimuste barjäär.

Teise ja kolmanda lapse saamise soovi puhul tõi Unt välja, et siin on rohkem küsimus rahas, kas on finantskohustused liiga suured, rohkem lapsi halvendaks teiste laste materiaalset heaolu või kardetakse, et ei suudeta lastele head haridust tagada ning nähakse riigipoolsed majanduslikku toetust liiga väiksena.

Unt tõi positiivse aspektina välja, et Eestis on suur narratiiv see, et eestlastel võiks olla suur pere. „See narratiiv ei ole surnud, inimesed soovivad Eestis lapsi,“ rääkis Unt. Samas rääkis ta, et vanemahüvitise süsteem lükkab laste saamist edasi, sest naistel on soov saada enne laste saamist tööturul nii-öelda jalad maha ning pikeneb ka haridustee.

Unt lisas, et perepoliitilised meetmed on suunatud lapse sünnihetkele ja väikelapseeale ning süsteem vajab seetõttu tasakaalustamist.

Unt märkis, et Eestis jääb vaid nelja protsendi juurde see inimeste osa, kes ei soovi üldse lapsi, mujal Euroopas on see näitaja oluliselt suurem.

Ettekandega esines ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Urve Palo, kes ütles, et kui 2005. aastal sündis Eestis 14819 last, siis eelmisel aastal sündis 765 last vähem ja käesoleva aasta kümne kuuga on sündinud omakorda 152 last vähem kui eelmisel aastal. „Sündimus järjest väheneb,“ ütles Palo.

Palo tõi välja probleemid lastetoetustega ning tegi ettepanekuid olukorra muutmiseks. Ka Palo nimetas, et vanemahüvitis on hea algatus ja sellega tuleb kindlasti jätkata. Samas ütles ta, et vanemahüvitise maksmise printsiipe võiks üle vaadata.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof, Rein Aidma, Margus Tsahkna ja Olga Sõtnik.

Täiskogu istungi lõppemise järel  külastas Riigikogu jõuluvana, kes jagas Riigikogu fraktsioonidele kingitusi.

Vaata pilte jõuluvana külastusest siit ja video siit

Riigikogu istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus