Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse Riigikogu valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (344 SE) kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks viidi seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

Seadusemuudatusega on valimiskomisjonil õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end ka Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-ID-d.

Seadusega sätestatakse selgelt ka võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib luua ka valijarakenduse.

Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused jõustuvad 1. oktoobril, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.

Lisaks täpsustab seadusemuudatus riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Mario Kadastik Reformierakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu hääletas 27 Riigikogu liiget.

Rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamine

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ (410 OE), millega tehakse valitsusele ettepanek leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks.

Täna vastu võetud otsuse järgi peab valitsus vaatama üle loodus- ja muinsuskaitselised piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamise, ning vajadusel kaaluma riigi eriplaneeringu algatamist.

Praegune Estonia teatrisaal ehitati üksnes sõnateatri vajadusi silmas pidades ega rahulda muusikateatri omasid. Rahvusvaheliste ooperi- ja balletietenduste jaoks vajaliku suurusega saal võimaldaks tuua lavale ka laiemat huvi tekitavaid teoseid ning võtta vastu tippkollektiivide külalisetendusi.

Viimati väljendas Riigikogu oma tahet rajada uus ooperiteater 13. septembril 2021. aastal, mil võttis vastu otsuse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea kohta, kus rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus kinnitati ühe riiklikult tähtsa kultuuriehitisena.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali Eesti 200, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Tõnis Lukas Isamaa, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Signe Kivi Reformierakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmist toetas 68 Riigikogu liiget.

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmine

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), millega tehakse tänavusse riigieelarvesse muudatused, et tõsta õpetajate palga alammäär 1803 eurolt 1820 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti 2184 eurole.

Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumahtu ei muudeta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Tõnis Lukas Isamaa ning Margit Sutrop ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Tanel Kiik.

Iraani toetusrühma loomine

Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi algatusel demokraatliku ja vaba Iraani toetusrühm.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside