Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega (171 SE) nähakse ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve. Meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist.

Pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist on 2020. aasta riigieelarve kulud kokku 11,83 miljardit eurot, investeeringud 0,42 miljardit eurot, tulud 10,2 miljardit eurot ning finantseerimistehingud 1,83 miljardit eurot.

Lisaeelarvega vähenevad tulud meetmeid arvestades 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Heakskiidetud meetmetes mõjutavad riigieelarve tulusid eelkõige diisli, gaasi ja elektriaktsiisi langetused, samuti maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendamine ning ajutine intressiarvestuse peatamine.

Lisaeelarvega suurenevad kulud kokku 118 miljonit eurot, investeeringud 10 miljonit eurot ning finantseerimistehingud 2,12 miljardit eurot. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit eurot. Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka Vabariigi Valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni euro võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude  katteks 80 miljonit eurot.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud. Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Indrek Saar (SDE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse (171 SE) poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 10 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusesse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)  (169 SE) on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, st mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lisati eelnõusse nõue, et toetusmeetmetele tuleb valitsuse määrusega kehtestada üldtingimused ning ministrid peavad valdkondlike toetusprogrammide ja eriolukorra-meetmete sätestamisel ja rakendamisel sellest juhinduma. Mahuka meetmete paketi rakendamisel täitevvõimu tasandil soovib Riigikogu tugevdada parlamentaarset kontrolli valitsuse ja ministrite tegevuse üle.

Seoses erimeetmete kehtestamise ja lisaeelarvega otsustas rahanduskomisjon, et eriolukorra tõttu kehtestatavate toetusmeetmete üldtingimuste määrust tuleb valitsusel enne allkirjastamist tutvustada rahanduskomisjonile, sotisaalvaldkonda puudutavaid eriolukorra meetmete määruseid tuleb enne allkirjastamist tutvustada sotsiaalkomisjonis ning valitsus annab vähemalt korra kuus rahanduskomisjonile ülevaate eriolukorra meetmete rakendamisest ja kuludest.

Seadusega muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, meresõiduohutuse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riigivaraseadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Dmitri Dmitrijev (K) ja Aivar Kokk (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 9 saadikut.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduses (128 SE) toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, Päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Seaduse sätted väärtustavad vabatahtliku päästjana tegutsemist. Laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest.

Seadusemuudatus loob õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õigus.

Täiendatakse ka relvade klasside liigitust, sätestatakse, et muuseumide relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmeid ei ole vaja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kanda, taastatakse nõue, et sporditulirelva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks peab olema laskespordiklubi liige.

Seadusega täiendatakse Häirekeskuse ülesandeid, milleks on abi- ja infoteadete menetlemine kriisiinfo teenuse osutamise kaudu. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib Häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Kaido Höövelson (K).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 52 saadikut ja vastu 10 saadikut.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõu lähtub väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõust jäävad välja hädaolukorra seaduse muutmise punktid isikuandmete töötlemiseks eriolukorras ja andmekogu andmete töötlemise kohta. Kehtima jääb praegune olukord ja riigil puudub õiguslik alus haigestunud inimeste nimekirjade edastamiseks politseile.

Eelnõuga muudetakse 33 seadust, mille sisu on oma olemuselt kolme liiki: esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas; teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks.; kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.

Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.

Eelnõus on ka seadusmuudatuse ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE), Valdo Randpere (RE), Urmas Kruuse (RE), Tarmo Kruusimäe (I), Hanno Pevkur (RE), Kaja Kallas (RE), Heljo Pikhof (SDE), Ivari Padar (SDE), Jürgen Ligi (RE), Mihhail Lotman (I), Merry Aart (EKRE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Madis Milling (RE) ja Katri Raik (SDE).

Sõnavõtjad analüüsisid mahuka kobareelnõu sisu ja sätete mõju ning sellega seotud õiguslikke probleeme.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 41 poolt, 53 vastu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõuga (163 SE) moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019–2023.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul (I).

Istung lõppes kell 19.

Istungi stenogramm:

Fotod:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside