Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu neli seadust.

Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seadus sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik (K) ja Urmas Reinsalu (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seadusega (437 SE) suurendatakse kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Seaduse järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, seadusega suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Seaduse kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.

Lisaks tehakse seaduses täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Lauri Laats (K) ja Varro Vooglaid (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu oli 20 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Seaduse kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Seadus reguleerib ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse seadusega terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus (451 SE) võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks.

Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust. CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside