Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevate protokollide ratifitseerimise seaduse (448 SE).

Eurocontroli eesmärk on tõhustada riikidevahelist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, sealhulgas muuta lennuliiklus Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks.

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1960 ja millel on 41 liikmesriiki. Eesti on Eurocontroli liige alates 1. jaanuarist 2015.

Seadusega ratifitseeritakse Eurocontroli konventsiooni 1997. a ja 2002. a protokollid, mille alusel Euroopa Liit ühineb Eurocontroliga. Eesti Vabariik kirjutas mõlemale protokollile alla 26. novembril 2014. aastal Brüsselis.

Euroopa Liit saab liikmeks, kui protokolli ühinemise kohta on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud ühelt poolt kõik allakirjutanud riigid ja teiselt poolt kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).

Eelnõu tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Keskkonnakomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut. Viis muudatusettepanekut on normitehnilist laadi. Üks muudatusettepanek on vormistatud Maaeluministeeriumi ettepaneku alusel. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga sätestataksegi seaduse tasemel piirang just sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel, sest püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline see, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel või mitte, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.

Tulevikus loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Pakettreisiga on edaspidi tegu ka siis, kui reis on veebis ühes kohas ise kokku pandud. Samad nõuded kohalduvad eelnõu järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest. Eelnõu näeb ette, et pakettreisi korraldajal peab olema tagatis, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ja makstud reisitasu tagastada.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE) nägi ette tunnistada kehtetuks kooseluseaduse sisu ja eesmärgid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 47 saadikut ja vastu oli 19 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (476 OE) nägi ette katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Igor Gräzin Reformierakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Otsuse eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 9 saadikut ja vastu 63 saadikut. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust ja langes menetlusest välja.

Riigikogu ei toetanud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seaduse muutmata kujul vastuvõtmist:

Riigikogus oli magustatud joogi maksu seaduse (457 UA) uuesti arutamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt polnud keegi, vastu oli 62 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. oktoober kell 17.15.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710171000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside