Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta eelarve.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse (254 SE) kohaselt on järgmisel aastal eelarve kulude ja investeeringute maht 13,1 miljardit eurot ja tulude maht 11,2 miljardit eurot.Tulud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega võrreldes 5 protsenti ehk 534 miljoni euro võrra ning lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 12 protsenti ehk 1,2 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega ligikaudu ühe miljardi euro võrra ja lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 5 protsenti ehk ligikaudu 0,6 miljardi euro võrra.

Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.

Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. 2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKPst ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile SKPst, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 4,3 protsendile SKPst ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 2,5 protsendile SKPst.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et kolmanda lugemise käigus tehtud muudatuste kohaselt eraldatakse tuleva aasta riigieelarves valitsuse reservfondist 2,5 miljonit eurot haigushüvitise maksmiseks alates teisest haiguspäevast, mis on lisaks Haigekassa eelarvest ettenähtud 2,5 miljon eurole. Seega on haigushüvitiste maksmiseks ette nähtud tuleva aasta eelarvest kokku 5 miljonit eurot. Tegu on ajutise meetmega ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Samuti eraldati 225 tuhat eurot koolipsühholoogide kutseaasta toetuseks, et aidata kaasa teravalt päevakorda kerkinud noorte terviseprobleemide lahendamisele.

Eelarves eraldati 6,7 miljonit eurot regionaalseteks investeeringuteks, kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetusteks fraktsioonide tehtud ettepanekute põhjal, mida oli kokku 668. Täiendavaid vahendeid eraldati vabatahtlikele organisatsioonidele, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kirikukogudustele ja spordiorganisatsioonidele.

2021.aasta riigieelarvel on neli peamist suurt sihti: aidata rahval terve püsida, panustades tervishoidu, aidata enim abi vajajaid sotsiaalkaitse kaudu, kiirendada nutikat arendust teaduse toel ja jätkata investeeringuid tulevikku rohe- ja digipöördega.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes esitasid oma seisukohad tuleva aasta riigieelarve kohta.

Maris Lauri (RE) hinnangul on see halb ja vastutustundetu eelarve, sest ei tegele sellega, millega peab. Ta taunis eelarve suurt puudujääki. Lauri viitas asjaolule, et laenuraha läheb jooksvate kulude katteks. Tema sõnul on maksu- ja laenuraha jagamine omadele, on tegelemine täiesti mitterelevantsete asjadega, tühjalt kõmisevad sõnad, probleeme ei lahendata, neid tekitatakse juurde, aastatega saavutatut hävitatakse ja tekitatakse raskused tulevikuks. Seetõttu on see väga halb eelarve. „See eelarve ei vääri toetust, vaid kõrvale lükkamist ja asendamist paremaga,“ ütles Lauri.

Kersti Sarapuu (K) sõnul on seoses koroonakriisiga palju määramatust, mis on vajutanud pitseri ka eelarvele. Tema hinnangul on eelarves tehtud rida vajalikke eraldisi ja tõi need loetelus esile. Sarapuu märkis, et toetuste abiga saame kriisist kiiremini väljuda ning täiendava rahastusega soovime toetada pikaajalisi muutusi ja uuendusi meie majanduses. „Julgen öelda, et Eestil on Euroopa parim eelarve, ja kutsun saadikuid selle poolt ka hääletama,“ ütles Sarapuu.

Indrek Saar (SDE) käsitles seoses koroonakriisiga esile kerkinud probleemide lahendamist ja sellest tulenevalt toetuste eraldamist puudust kannatavatele inimestele. Tema arvates ei ole eelarves proportsioonid paigas. Mitmed olulised asjad on jäänud tähelepanuta. Ta ütles lõpetuseks, et see sõnum, mis selle eelarvega keset teravat tervisekriisi ühiskonnale saadetakse. „See sõnum paraku on 2 miljonit eurot referendumiks, mida on vaja vaid ühe erakonna ambitsioonide rahuldamiseks ja mis tuleb kogu ülejäänud ühiskonna arvelt, ja 171 000 abordivastase MTÜ heldeks rahastamiseks. Nagu need oleksidki praegu kõige tähtsamad asjad. Kurb, väga kurb. Ja seepärast hääletavad sotsiaaldemokraadid sellele eelarvele vastu,“ ütles Saar.

Mart Helme (EKRE) sõnul on see teist moodi eelarve, mida on harjutatud aastate jooksul tegema. Tema hinnangul vaadatakse eelarvega just tulevikku. See eelarve ei lähtu dogmadest vaid vaatab otsa inimeste vajadustele. Helme lükkas kategooriliselt tagasi opositsioonisaadikute etteheited. Tema arvates on valitsus teinud rasked otsused parema äranägemise järgi. „Loomulikult ei saa Eesti riik kunagi valmis. Loomulikult ei jätku selle eelarve rahast selleks, et kõik kitsaskohad ära sillutada. Aga me püüame, me teeme, mida me oskame, me teeme, mida me suudame, me teeme, mida me peame kõige-kõige olulisemaks antud ajahetkel antud vahendite raames. Ja ma arvan, et see kõik väärib mitte ainult virisevat kritiseerimist, vaid pigem kaasamõtlemist ja kaasarääkimist, nii opositsiooni kui koalitsiooni poole pealt,“ ütles Helme.

Aivar Koka (I) arvates on alati riigieelarve vastuvõtmisel opositsioon eelarvet kritiseerinud ja koalitsioon kiitnud. Riigieelarve koostamisel on vaadatud otsa olukorrale, kuidas võidelda koroonaviirusega. Ta tõi esile investeeringud tervishoidu ja kaitsekuludesse. Koka sõnul panustati ka pensioni tõusu. Ta viitas veel maksukoormuse langusele järgmisel aastal. Kokk arvas, et käesoleval aastal on Riigikogu käitunud kiirelt ja otsustavalt. „See eelarve on väga Isamaa nägu ja koalitsiooni nägu ja toetab seda,“ ütles Kokk.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse (254 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 44 saadikut.

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seadus (282 SE) võimaldab kohalikel omavalitsustel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks KOVid aastatel 2020–2027 tulude kasvu pidurdumise tingimustes võtta vajadusel suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Tavaolukorras on iga KOVi netovõlakoormuse ülempiir kuuekordne põhitegevuse tulemi väärtus või 60 protsenti põhitegevuse tuludest. Praegu on netovõlakoormuse ülempiiriks kehtestatud erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest. Seadusega pikendatakse netovõlakoormuse ülempiiri erandit 2024. aasta lõpuni. Sealt edasi väheneb ülempiir aastatel 2025–2028 järk-järgult.

Samuti täiendatakse seadusega veetasu vähendamise rakendamiseks meresõiduohutuse seadust. Muudatus on tingitud vajadusest toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 92 saadikut.

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (200 SE) muudetakse notari ametisse saamise korda. Edaspidi tuleb notari ametikoha täitmiseks alati sooritada eksam ja enam ei saa kandideerida varem sooritatud eksami tulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 eurole.

Seadusega laiendatakse tingimusi, mille esinemisel võib kohtutäituri abi asendada kohtutäiturit. Ühtlasi antakse keskne roll riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) haldamisel ja arendamisel Justiitsministeeriumile – muudatuste jõustumisel kehtestab infosüsteemi põhimääruse edaspidi justiitsminister.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 94 saadikut.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (257 SE) määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse seaduses ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile.

Seaduse eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Seadusega suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Seadusega soovitakse alates jaanuarist nelja kuu vältel vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ja seeläbi COVID-19 haiguse levikut. Seaduse kohaselt väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Tõnis Mölder (K) ja Priit Sibul (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 saadikut.

Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seadusega (286 SE) parandatakse seaduses tehnilised vead. Muudatustega viiakse ratifitseerimise seaduse eestikeelne tekst vastavusse ingliskeelse teatiste ja reservatsioonide originaaltekstiga.

Seadusega muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.

Konventsioon ratifitseeriti Riigikogus 4. detsembril 2019, kuid see ei ole Eesti suhtes veel kehtima hakanud. Pärast muudatuste jõustumist saab Eesti esitada ratifitseerimiskirja konventsiooni hoiuleandjale ning konventsioon saab Eesti suhtes kehtima hakata. Eesti suhtes hakkab konventsioon kehtima ratifitseerimiskirja hoiule andmise kuupäevast kolme kalendrikuu möödumisele järgneva kuu esimesel päeval.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 saadikut.

Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seadus (258 SE).

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni tulemusel on Eesti filmitootjatel võimalik rahvusvaheliste kaastootmise projektidega lihtsamini ühineda, laiendades seeläbi filmiprojektide tegemiseks loomingulisi ja rahastamise võimalusi.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele, näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmidele, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides.

Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti rahastusega ei ole võimalik neid filme toota.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 saadikut.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (235 SE) ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.

Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE) eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.

Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Valituse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ettevõtluskeskkonna toimimist. Eelnõu näeb muu hulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist ja kohtute spetsialiseerumist juriidiliste isikute pankrotimenetlustes.

Samuti reguleeritakse võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemist, pandipidajate nõuete kontrollimist, enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluse ja edasikaebamise korraldust ning tõhustatakse pankrotimenetluses ärikeelu rakendamist.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE).

Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõuga (233 SE) muudetakse autori õigust saada hüvitist, kui tema audiovisuaalset teost või teoste helisalvestisi kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.

Eelnõule lisatud muudatustega sätestatakse et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele „õiglase hüvitise selle kahju eest”, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse.

Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seaduses protsendina kauba väärtusest ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Muudatusena sätestatakse seaduses lühike loetelu seadmetest, mille lisamine loetellu on Vabariigi Valitsusele seadusest tulenevalt kohustuslik. Salvestusseadmetest on nendeks süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon ning salvestuskandjatest väline kõvaketas, USB-mälupulk ning mälukaart.

Samuti kehtestatakse seadusega nii salvestusseadmele kui salvestuskandjale rakenduvad miinimum- ja maksimumtasumäärad. Salvestusseadmetelt kogutava tasu määr oleks 3–8 eurot ning salvestuskandjatelt kogutava tasu määr 0,03–4 eurot.

Planeeritavad muudatused on vajalikud, et tagada süsteemi suurem paindlikkus ja võimalus seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises, ning tasumäärade kehtestamisel arvestada, millest koopiaid tehakse, millises mahus ning milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.

Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga osa Justiitsministeeriumi autoriõigusega seotud rakenduslikke ülesandeid üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll  Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Urmas Espenberg (EKRE), Üllar Saaremäe (I), Marko Šorin (K), Imre Sooäär, Madis Milling (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Riigikogus ei leidnud toetust üks otsuse eelnõu

Riigikogus ei leidnud toetust Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine“ eelnõu (279 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja riiklik vesinikustrateegia, et kasutada vesinikutehnoloogiate võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja majanduse dekarboniseerimiseks. Vesinikustrateegia annab aluse vesinikutehnoloogiate integreerimiseks riiklikesse kliimadokumentidesse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” ja  „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030”.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaido Höövelson (K) ja Johannes Kert (RE).

Otsuse vastuvõtmise poolt oli küll 39 saadikut, vastu ja erapooletuks ei jäänud keegi, kuid valitsusele ettepaneku tegemise otsus vajab vähemalt 51 saadiku toetust.

Istung lõppes kell 20.12.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside