Riigikogu võttis vastu kuus seadust
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kuus seadust, nende seas valimisõigust piirava põhiseaduse muudatuse.
Istungi algul andsid ametivande Riigikogu liikmed Diana Ingerainen ja Stig Rästa.
Riigikogu võttis vastu Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (536 SE), millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Põhiseadust muutva eelnõu kolmandal lugemisel tegi ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Ants Frosch. Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eerik-Niiles Kross Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Algselt nägi eelnõu ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Täiskogu otsusel lisati täna seadusesse 55 saadiku esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Tänavustel kohalikel valimistel saavad kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätab see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.
Tänavustel valimistel saavad seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.
Teine muudatusettepanek, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, ei saanud täiskogus piisavalt toetust. Sellega oleks tunnistatud nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus kehtetuks juba alates tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest.
Kehtiva seaduse kohaselt saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu kolmas lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli seitse, vastu aga 92 Riigikogu liiget.
Riigikogu otsustas toetada põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget. Põhiseaduse muutmise viisi otsus vajas istungil osalevate Riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, mis tähendas, et otsuse tegemiseks pidi poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.
Lõpphääletusel toetas eelnõu seadusena vastuvõtmist 93 ja vastu oli seitse saadikut. Vastuvõtmiseks vajas põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.
Vastu võeti veel viis seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) (441 SE), mille eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Muudatus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. EL on kehtestanud Venemaale seoses sõjategevusega Ukrainas laiaulatuslikud sanktsioonid, mille rakendamine tuleb lahendada riigisiseselt. Samuti on seadus seotud sanktsioonirikkumisi määratleva direktiiviga.
Praegu menetleb kõiki karistusseadustiku alusel karistatavaid sanktsioonirikkumisi Kaitsepolitseiamet. Muudatuse kohaselt antakse kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste kohtueelse uurimise ülesanne Maksu- ja Tolliametile. Seletuskirja kohaselt on kaubasanktsioonide rikkumised sarnased salakaubaveo juhtumitega, mida menetleb Maksu- ja Tolliamet, ning enamiku kaubasanktsioonide rikkumisi avastab Maksu- ja Tolliamet piiriületusel.
Seaduse vastuvõtmist toetas 67 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (493 SE), millega parandatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusabi kättesaadavust, et kohtusse pöörduja õigused ei jääks tema majandusliku seisundi tõttu kaitseta.
Muudatus on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu toetas ettepanekut mullu juunis ja sellest tulenevalt algatas õiguskomisjon eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni muutmiseks. Muudatuse järgi saab kohus menetlusabi andmisel edaspidi arvesse võtta inimese vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, sidele ja hügieenitarvetele.
Seadus näeb ette, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema sissetulekust maha lisaks eluaseme- ja transpordikuludele ka muud eluliselt vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kuupalga kehtivast alammäärast. Menetlusabi andmise otsustamisel tuleb kohtul seega igal konkreetsel juhul hinnata kulutuste vältimatust ning määrata vältimatute kulutuste suurus kindlaks 75 protsendi ülempiiri silmas pidades.
Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Näiteks saab kohus menetlusabina otsustada isiku riigilõivust, kautsjonist või muude kulude kandmisest osaliselt või täielikult vabastada või võimaldada neid tasuda osamaksetena.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse (531 SE), mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega.
Seaduse kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse kooskõlastusest. Menetluse käigus viidi seadusesse muudatus, mille kohaselt saab minister õiguse kehtestada nõuded lisaks puurkaevu ja -augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja -augu rajamisele ning kasutatavatele puurimismeetoditele.
Seadusega tehtavad muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa ja Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55, vastu 10 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) (548 SE), mille eesmärk on tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust, tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.
Seaduse kohaselt luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks nähakse ette, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt kuuekuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.
Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uued nõuded kohanemisprogrammi kohustusliku läbimise ja vähemalt A2 tasemel eesti keele oskuse näol. Lisaks soodustatakse muudatusega filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis. Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (549 SE), mis ajakohastab 2023. aasta juulis tööd alustanud Riigilaevastiku tegevusega, sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone. Muu hulgas võimaldab muudatus Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.
Seadusega sätestatakse alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Samuti tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimääri, mis seletuskirja kohaselt on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE), mille eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist.
Eelnõuga tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.
Eelnõuga täpsustatakse ka meetmeid, mida Kaitsevägi saab oma ülesannete täitmisel kasutada Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE), millega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.
Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust. Menetluse käigus täpsustatud eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.
Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Veel täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ning nähakse ette, et kui kogudus või klooster soovib lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele, on võimalik seda teha võttes vastu uus põhikiri ja nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma selle kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
Eelnõu kohaselt on kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus seadusega kooskõlla viia, selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist. Samuti esines Isamaa fraktsiooni nimel kõnega Jaanus Karilaid ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 15, selle vastu hääletas aga 69 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 19.20
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
