Riigikogu kiitis tänasel kaugosalusega istungil heaks seaduse, millega tagatakse merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelejate võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmisel.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadusega (310 SE) tehtavad muudatused mõjutavad siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevaid isikuid, kes on toime pannud tõsiseid kalapüüginõuete rikkumisi ja taotlevad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKFi) toetust. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Seadusega luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused ei ole vähemalt 12 kuu jooksul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse kalandusturu korraldamise seaduse teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKFi rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKFi rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abiliigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 94 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (284 SE) muudetakse mitmeid merendusalaseid regulatsioone ning viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

Seadusega tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.

Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE).

Eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (348 SE).

Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale, et kaitsta alaealisi kuritarvitamise eest. Hetkel on Eestis see vanusepiir 14 eluaastat, mis tähendab, et Eesti seadustes pole 14 aastaste ja vanemate noorte seksuaalsuhted täiskasvanutega kuidagi reguleeritud.

Seletuskirjas märgitakse, et seejuures ei puuduta seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri olemasolu ja kehtestamine riigi poolt mitte teismeliste vahelisi konsensuslikke seksuaalsuhteid, vaid täiskasvanupoolset teismelise seksuaalset ärakasutamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Riina Sikkut (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis.

Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon kehtestatakse, et saavutada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; riigi ülevaade väärtuslike põllumajandusmaade kohta; põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide, kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil.

Seletuskirjas märgitakse, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.

Eelnõu kohaselt seab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga. Riikliku järelevalve meetmete kehtestamist põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutamise üle ei kavandata. Valdav enamus väärtusliku põllumajandusmaa andmetest on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register), mis kajastab ühtse pindalatoetusega ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel makstavate pindalapõhiste toetustega seotud põllumajandusmaid. Toetuste rakendamise üle toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras järelevalve ja kontroll, mis annab üldjuhul veendumuse, et väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.

Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõuga (377 SE) sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.

Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.

Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.

Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.

Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar (SDE).

Riigikogu ei võtnud vastu otsust

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamiseks alates esimest päevast“ eelnõu (346 OE).

Eelnõuga tehti valitsusele ettepanek maksta COVID-19 viirusse nakatunutele ja lähikontaktsetele haigushüvitist alates esimest päevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust kuni töövõime taastumise või karantiini lõpetamise päevani. Nendele isikutele, kellel ei ole õigus haigushüvitisele või kui see on madalam kui 500 eurot, tuleks eelnõu kohaselt maksta ühekordset toetust summas 500 eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Indrek Saar (SDE).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu lõpphääletus. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, vastuvõtmise poolt hääletas 31 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]